Artikkel ilumus Äripäeva Koolituse eri lehe vahel 11.11.2020
Ma olen ettevõtja ja ettevõtlik inimene. Ettevõtjaks olemise vundamendiks on oskus ennast juhtida, olla ennastjuhtiv inimene. Olen veendumusel, et sa ei jõua ettevõtjana kaugele, kui sa ei arenda oma enesejuhtimise oskusi.
Oskus olla ennastjuhtiv inimene ja samas töötada meeskonnas on tänapäeval üks võtmepädevusi. Lisaks on enesejuhtimine ja kohanemisvõime üks peamisi oskusi, mida tööandjad koolilõpetajate värbamisel otsivad.
Kevadine suur viiruspuhang pani inimesed proovile. Võitsid kõik need, kes oskasid ise oma päevi teadlikult disainida, said hakkama iseenda motiveerimisega ning oskasid võtta oma isiklikust tööriistakastist tööriistu, et väsimuse ja pinge puhul energiat juurde hankida või hoopis maha laadida.
Seega võiks öelda, et ideaalse ennastjuhtiva inimese isikuomadused on järgmised: initsiatiivikus, vastutustunne, iseseisvus, kohanemisvõime, positiivse minakäsitlusega ja loomulikult tugeva sisemise motivatsiooniga. Tundub, et liiga ideaalne, aga siiski tehtav – ennastjuhtiv inimene kavandab, teostab, analüüsib ja tegutseb edasi ka siis, kui kohtub protsessi käigus ükssarvikutega.
Ennastjuhtiv inimene on see, kes kogu elu vältel säilitab aktiivse teadliku õppija rolli, teeb ise õppimist puudutavad otsused ja võtab vastutuse eesmärkide elluviimiseks enda peale (Tamm 2008, Candy 1991 järgi).
Kui mõtlen ennastjuhtiva inimese peale, siis esimene märksõna, mille esile tõstaksin, on oskus leida üles enda huvid ning liikuda julgelt selle töö juurde, mis motiveerib ja innustab olema iseenesest ennastjuhtiv inimene. Kui kuulen vahel inimestelt, et nende juht ei motiveeri neid piisavalt ja ta võiks seda rohkem teha, siis mõtlen, et meeleldi otsiksin juhina uued inimesed tiimi. Juhi roll on anda tagasisidet ja toetada arengut, mitte utsitada sind tööd tegema.
Kui sa teed iga päev ruumi enda arengule, siis oma huvide leidmine ja selles valdkonnas töö annab sulle juba hulgaliselt motivatsiooni ja sel juhul on imelihtne olla ennastjuhtiv inimene. Olles juhtide ja meeskondade arengupartner, näen, et nad takerduvad oskamatusega iseennast reflekteerida või küsida õigeid küsimusi ning neile ausalt vastata. Eneserefleksioon on õppija valmidus hankida teadmisi oma sisemiste, psüühiliste protsesside abil. See on võime jõuda arusaamale, mida ta õpitust aru sai ja mis jäi segaseks. Samas on see võime neid protsesse teadlikult oma soovide ja tahte abil reguleerida. (Tamm 2008, Rauste-von Wright 1991 järgi)
Kuidas me täiskasvanuna õpime?
Kes ei teaks, et kui kooliharidus omandatud, siis algab üks suur elu ja elukestev õpe saadab sind igal hetkel. Mäletan hästi, et koolis käies oli õpetajal alati õigus, ükskõik millest ta ka ei rääkinud. Samuti mäletan, et koolis toimus palju tuima tuupimist, päheõppimist ja harva rääkis õpetaja seda, miks me midagi õpime.
Tänapäeva ühiskonnas on tõdesid ja tõlgendusi erinevaid ning olulisem on hoopis hinnata ja märgata erinevaid vaatenurki, olla konstruktiivselt kriitiline mõtleja, osata sünteesida õpitu käigus teadmisi, väärtushinnanguid, oskusi ja hoiakuid. Õppimine pole kindlasti muutumatu tõe omandamine ja julgen öelda, et minu kui koolitaja roll on luua meeskonnas avatus, mille kaudu õppijad teadmisi konstrueerivad.
Veel olulisem on see, kuidas me täiskasvanuna õpime. Mis hakkab juhtuma siis, kui aasta lõpuks on läbi loetud 20 raamatut, kuulame iga päev podcast’e ja osaleme hulgaliselt seminaridel ja koolitustel? Tihti jäävad loetud raamatute või kuulatud podcast’ide mõtted sellesse hetke, kus neid kuulati ja mingisugust muutust ei järgne.
- Mis juhtub või mis juhtumata jääb?
- Kuidas sa kuuldu ja loetu endale meelde jätad?
- Kas sa oled mõelnud, kuidas sa õpid ja uut infot omandad?
- Milline on sinu sobiv õpistiil?
Julgen öelda, et kui me täiskasvanutena rohkem teadvustaksime, jälgiksime ja arendaksime oma õpistrateegiaid ja -võtteid, suudaksime ka rohkem kuuldust ja loetust läbi sünteesimise rakendada. Oskus õppida on 21. sajandi kõige olulisem oskus, mis tagab inimesele soovitud edu. Jah, edu, mille sa oled ise defineerinud ja tead, milline see välja näeb. Kui sa oled õppimisprotsessis, suureneb sinu oskus kasutada erinevaid tegevusi eesmärkide saavutamisel ja muutud õppimise käigus inimesena.
Ennastjuhtiva inimese 1. samm: selgita välja iseenda jaoks sobivad õpistiilid, tehnikad ja võtted.
Tihti räägitakse ettevõtluslõksudest, millega tõenäoliselt iga ettevõtja suuremal või vähemal määral kokku puutub. John C. Maxwell on rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimisekspert, esineja, treener ja autor, kes on aidanud lahti mõtestada enesearengu ja ennastjuhtiva inimese põhimõtteid. Ta tõstab esile kaheksat kasvulõksu, kuhu enamik inimesi enesearengu teekonnal takerdub. Millise lõksuga sina vastamisi seisad?
- Eelduste lõks – inimesed arvavad, et me kasvame automaatselt
- Teadmiste lõks – ma ei tea, kuidas kasvada
- Ajastuse lõks – praegu pole õige aeg kasvamiseks
- Vigade lõks – ma kardan teha vigu
- Täiuslikkuse lõks – soovime alustada siis, kui kõik on ideaalne
- Inspiratsiooni lõks – mul pole selleks praegu tuju või ma pole piisavalt inspireeritud seda tegema
- Võrdlemise lõks – teised on minust paremad
- Ootuste lõks – ma arvasin, et see saab olema lihtsam
Ennastjuhtiva inimese 2. samm: mõtle ja vaata, millised kasvulõksud ei lase sul edasi liikuda. Neid teadlikult märgates ja teadvustades saad muudatust luua ja edasi liikuda.
Kuidas kujundada ennastjuhtiva inimese põhimõtteid ja mis need olla võiksid?
Võib öelda, et kõigil organisatsioonidel on olemas strateegiad, visioonid, eesmärgid, tegevuskavad jne. Alustame hommikut ülesannete nimekirja koostamisega, et oma päeva tööeesmärgid kirja panna.
Kuidas on aga lood sinu endaga? Kas sul on olemas oma plaan, millised enesearengu teemad vajavad fookust ja kuhu sa soovid üldse välja jõuda? Kui sa ei tea, mida sa soovid ja kuhu tahad välja jõuda, siis sa ei jõuagi kuhugi ning segased eesmärgid toovad segased tulemused.
Ennastjuhtiva inimese 3. samm: kutsu ennast kohvikusse kohtumisele ja pane paika oma enesearengu tegevuskava. Vanad harjumused, vähene teadlikkus = autopiloodil olemine
Olen veendunud, et paljudele inimestele on tuttav situatsioon, kus sõidame autoga ja korraga avastame, et oleme sõitnud õigest teeotsast mööda ehk olime nn autopiloodil. Autopiloodil olemine tähendab vanu harjumusi, vähe teadlikkust ja märkamist. Kui märgata, et oleme autopiloodil, on võimalik protsess ümber keerata ja hakata ennast kõrvalt vaatama. Küsi endalt küsimusi, sest kui küsid häid küsimusi, saad ka head vastused. Oluline küsimus on näiteks see, millised praegused harjumused disainivad minu elu.
Mulle on väga palju öeldud, et Signe, sul veab, sul on nii palju tahtejõudu. Jah, on tõesti, aga olen seda tahtejõudu teadlikult treeninud, täpselt samamoodi nagu tegin ettevalmistusi Marcialonga suusamaratoniks. Inspireeriv visiooni on tihti suur ja lennukas ning selleni jõudmine eeldab tihti ka paljude ebameeldivate ja emotsionaalselt vastumeelsete asjade tegemist. Tahtejõud on see, mis aitab harjumusi arendada. Sea esialgu uue harjumuse arendamise latt natuke madalamale ja harjumuste kordamisel hakka seda tõstma. Väiksed muutused on palju meeldivamad, kui astuda korraga liiga suuri samme ja ebaõnnestuda. Harjutad tahtejõuga püsivust ja iseenda seatud eduelamused ei jää tulemata.
Ennastjuhtiva inimese 4. samm – kaardista, millised praegused harjumused viivad sind visioonile lähemale. Milline halb harjumus ei toeta sinu visiooni elluviimist? Millise uue harjumuse arendamine võiks luua lisaväärtust?
Üks nädal korraga!
Kui me ei suuda saavutada rahulolevat tulemust nädalaga, siis miks me arvame, et saame sellega hakkama aasta lõpuks? Nii ongi! Minul aitas tasakaalukalt edasi liikuda ideaalse nädala ja päeva lahti kirjutamine. Panin tähele, et kui olin visiooni kirja pannud, siis see püsib tegevustes kenasti meeles. See oli kokkulepe iseendaga ja aitas teha rutiinseid harjumusi iga päev, kui see vähegi võimalik oli. Ja mis kõige olulisem – see ei ole lasknud mul hiilida kõrvale neist tegevustest, mis n-ö minu teetassi täidavad, näiteks sport, koeraga jalutamine, mõnus hommikune ärkamine kell 5.30, et võtta tunnike teadlikult iseendale. Loomulikult pole kõik nädalad vennad, aga siiski – mul on millest juhinduda. Olen hommikuses kella 5 klubis juba pikka aega ja on uskumatu, millist mõju see loob. Soovitan seda meetodit väga ja eriti neile, kellelt kuuleb tihti, et „mul pole aega, kogu aeg on nii kiireˮ.
Ennastjuhtiva inimese 5. samm: pane kirja oma ideaalne nädal ja päev – loodud raamistiku järgi hakkad juba alateadlikult tegutsema.
Olulised punktid enesejuhtimise juures
- Suures koguses dopamiini (kirg ja innukus) ning kortisooli (võitle, tardu, põgene) viivad sind lõpuks ühte kohta – läbipõlemiseni. Millised tegevused aitavad sul endorfiine (rahulolutunnet) toota? Kaardista ja broneeri kalendris aeg mõnulemiseks ja molutamiseks ehk teadlikuks puhkuseks. Kehaliselt aktiivse inimese aju töötab paremini, peletab stressi ja kõrgema vanusega kaasnevaid protsesse on võimalik pidurdada või isegi tagasi pöörata. Seega kaardista ja broneeri kalendris aeg mõnulemiseks, molutamiseks ja aktiivseks liikumiseks.
- Tee kõnnikoosolekuid iseendaga. Minu üks väga kindel põhimõte on see, et kui tekib tunne, et ma tõesti ei tea, mida ma edasi teen või kuidas artiklit alustan, siis teen endaga kohe ühe kõnnikoosoleku – spontaanse, kiire ja lühikese. Ei jää tusase näoga laua taha istuma ja ootama, millal saabub selgus. See ei saabu kunagi sellisel kujul, nagu liikudes. Tee kõnnikoosolekuid kolleegidega, klientidega ja koostööpartneritega.
- Harjuta kirjutamist paberi ja pliiatsiga. Kui ma ei pane oma märkmikku kirja igaks päevaks tegevusi ja fookust, siis kulgeb päev tihti niisama sihituid sekeldusi tehes. Päeva lõpuks on tunne, et olen väsinud, aga tehtud nagu polegi miskit. Kirjutamine on väga lihtne viis oma tähelepanu koondada. Fookuse kirjapanemine sunnib mind olema oma tahtmises selge ja konkreetne. Uuringust on selgunud, et need, kes kirjutavad oma eesmärgid üles, saavutavad need 42% suurema tõenäosusega.
- Inimene, kellel on eesmärgid ja visioon isiklikus elus, rakendab sama mõtteviisi ka meeskonnas töötades. Ta mõistab, et läbi tema teadliku vastutuse võtmise, märkamise ja süsteemse tegutsemise on kõik tulemused saavutatavad.
Kirjutas
Signe Ventsel
Tule eduka enesejuhi veebiseminarile, kiika SIIA.
Kaks tähtsat teadet:
Peatselt on valmimas e-kursus – kuidas olla edukas enesejuht?
Võimalus tellida ka eduka enesejuhi praktiline sisekoolitus ka meeskonnale.
Saada küsimused ja soovid teele kontaktivormi kaudu!
