15 nippi harjumuste arendamiseks

Selleks, et ennast juhtida ja harjumusi arendada, tuleb meil aru saada, kuidas inimese mõistus töötab. Me peame samm sammult ennast tundma õppima, kuidas me mõtleme. Oma mõistuse treenimisega saame aju struktuuris muutusi tekitada – ehk lihtsalt öeldes, see mida me teeme, selliseks muutub ka meie aju. Lisaks aju muutub ka vastavalt sellel, kuidas me seda kasutame ehk teadlased ütlevad, et see on neuroplastilisus. Jaa, see omakorda tähendab, et meie oskused ja võimed pole piiriks, vastupidi saame palju õppida ja ennast arendada. See ongi minu aju jutu rääkimise point.

Inimloomus on meid teinud sedasi, et me inimestena valime kergemat teed, kahtleme koguaeg iseendas ja siis kui tekivad raskused, anname alla. Oled sa märganud, et me valime tihti kergema raja ja aju tõlgendab seda mugavust nagu just seda peaksingi praegu tegema.

Miks nii? Sest aju hoiab meid meie imelise elu pantvangis, et me oleksime turvaliselt teel. Aju määratleb igat uut võimalust ohuna ja see tuleb juba ajalooliselt, et kui koopainimene jättis lõvi tähelepanuta, siis tuli surm. Aju on koguaeg valvel, et kui me mugavustsoonist välja läheme, siis küll juhtuma hakkab. Kui tärkab uus võimalus, mis aitab areneda ja saad inimeseks, käivitub paanika hirm. Sa tead, kuidas sinu aju töötab. Seega sinu ja minu ülesanne on erinevate tegevustega aju häkkida ja aru saada, kuidas sina isiksusena toimid ning suudaksid harjumusi arendada – ehk aju trikitada.

Just harjumuste ideestiku ja põhimõtteid ma jagada tahtsingi, sest need üks väga väärt oskus, mida arendada.
Kuidas mina teen? Mina panin paika kaks harjumust, mida 100 päevaks päeva jooksul arendan -üks isiklik ja teine seotud professinaalse tööga. Harjumustega on sedasi, et sa pead lihtsalt panema oma START nupu tööle, see on esimene otsus, mida ma alati teen. Tead, ju nagu autodel on – STOP ja START nupp!

Mida ja kuidas ma siis oma kahe harjumuse arendamiseks teen:

Esmalt küsisin endalt –MIKS nende kahe harjumuse arendamine on MINU jaoks oluline? Küsisin endalt 5 korda, miks see ikka vajalik on ja mida see siis, minu elus muudab? Nende küsimustele vastates lähen vastustega süvitsi ja selle kaudu tuleb välja tõeline motivatsioon. vastus oled andnud, siis on vajalik rõhku panna.
Seejärel panin need kaks harjumust märkmikku kirja ja kirjutasin juurde, MIKS küsimuste vastused.
Kavandasin harjumused nädalaplaanile – et mis päeval teem neid, täpselt nii, nagu ma planeerin oma töid ja tegemisi. Võin sulle ausalt öelda, et ma ei tegele iga päev, vaid leppisin kokku, et näiteks – professinaalset harjumusele võtan aja 4 päeval. Lisaks teen kalendrisse linnukese, kui olen harjumuse tegevust teinud, kui tegemata, siis miinus ja kuu lõpus loen need kokku.
Olen teinud põhimõtte, et proovin alati harjumuse ära teha kohe hommikul või päeva esimese pooles.
Meeldetuletus alati abiks – vahel, kui ebaõnnestun mitu päeva, siis olen pannud isegi telefonis meeldetuletuse, et nüüd on aeg lubatud tegevusteks.
Jaga oma arenguplaani ja harjumuste arendamise aspekte alati ka sõpradega ja perega. Sest nemad saavad toetada sind sellel teekonnal – nii tore, kui keegi küsib, et – Signe kuidas sul läheb sellega?
Üks nädal perfektset sooritust, seda olen koduvalt proovinud ja see annab nagu kogemuse, kuidas harjumus päevaplaanidesse integreerida. Jälgin alati ka oma emotsioone, tunnet ja tulemusi, seejärel olen ka teinud muutuse, et näiteks, et pikad trennid teen ikka peale tööpäev, et vaim tööfookusel püsiks. Proovi rakendada oma harjumust ühel nädala perfektsetl – soovitus südamest!
Minu tähelepanek, et harjumused tulevad hästi välja, kui ma olen võimalikult tasakaalus oma asjadega – tervislik toit, liikumist, rõõmu ja parajalt und.
Kaardistasin või kirjutasin märkmikku enda vabandused, see juhtus siis, kui eelmisel aastal möödus üks nädal, kus nädal möödus ilma harjumustele aega panustamast. Siis panin kirja kõik vabandused, mida selle nädala jooksul sisendasin – oli piinlik, kui neid paberil nägin. Viimane aasta on mul ka mõte, et sisendan endale hoopis afirmatsioone/päeva motot, millega päeva loon.
Harjumustega on nii, et mida rohkem ma teen, seda tõesem see tundub – seda rohkem on mul eneseusku. Olen märganud, et mõne harjumusega on alguses tunne hõre, kahtlen ja mõtlen, et kas seda on ikka vaja ja pole ka kohe väga mõnus, kui aeg muudab seda – harjumus tahab aega ja tegutsemist saada.
Kui midagi ei lähe nii, nagu võiks, siis ma olen teinud kokkuleppe, et luban endal näruselt tunda ca 10-15 minutit, rohkem mitte. Mida me ei saa muuta, seetõttu pole mõtet sellele vastu panna.
Premeerin ennnast – kui olen alati tubli olnud, siis läheb iseendaga kohvikusse või poputan ennast!
Vahel kui tekib tunne, et kokkulepe iseendaga harjumuste osas kipub nagu ikka natuke lonkama (tunnistan ausalt, et neid hetki tuleb ka mul ette, pole üldse ideaalne), siis kutsun ennast mõttes korrale – Signe, oma töölepingu kohustusi ei jäta sa kunagi täitmata, miks sa siis iseendaga kaupled.
Usun, et oled nõus, et tegelikult on laiselda ju mõnus. Ma ise ütlen tihti iseendale, et laisklemine on justkui preemia, sest ennem tuleb tegus olla, jah vahel logelen ja mõnulen ka, aga siiski minu põhimõte – mõnulen peale tegusat olemist.
Head eeskujud muudavad maailma! Jah, just see ongi minu harjumuste arendamise põhimõte – olen oma harjmuste arendamisega eeskujuks lastele ja seeläbi muudan ka maailma!

Olen märganud, et kui liialt laiselda, siis laseme elul ennast justkui ära mugandada või oleme justkui iga päev selge sihi ja eesmärgita autopiloodil. Sellisel kujul autopiloodil ei olemine pole eesmärk, vaid hoopis soov luua, teadlikult planeeritud elu, eesmärke, soove ja tegemisi ning juhuslikkus ei ole mingi kunagi viinud, sinna kuhu ma päriselt olen kohale tahtnud jõuda. Mõte, mida veel endale madalas seisus meelde tuletan – et see täna tehtud üks harjumus või pingutus ei too kohe edu, vaid päädib alati kasvamisega inimeseks, kes ma olla tahan.

Lõpetuseks üks lause, mida olen mitmest raamatust lugenud – edukad inimesed kujundavad harjumuseks teha seda, mida edutud teevad vaid vahetevahel. Oma elu edu saavatamiseks (edu tuleb alati iseenda jaoks defineerida ja paika panna), tuleb lihtsalt pingutada ja nagu ütleb mitmes oma raamatus Grant Gardone – kõike tuleb 10 korda rohkem teha.

Erakordne pingutus koosneb kolmest osast: