Journaling – tööriist ennastjuhtivale inimesele!

“Ärge usaldage oma mälu. Kui kuulate midagi väärtuslikku, kirjutage see üles. Kui satute millegi olulisega kokku, siis kirjutage see üles. “ – Jim Rohn

Maailm on muutuste tuules koguaeg ning kuidas meie inimestena hakkama saame ja ennast juhtida suudame, sellest sõltub palju. Enesejuhtimise tööriistad on ühel ennastväärtustaval inimesel teadvustatud ja rakendamisel. Need tööriistad on inimestel erinevad, kuid mina olen veendunud, et üks oluline ennastjuhtiv tööriist on – oma mõtete/tegevuste/plaanide/soovide kirjutamine ehk jpurnaling.  Olles lugenud suurel hulgal enesearenguraamatuid ja enamus keskendub suuremal või väiksemal määral kirjutamisele, kui ühele olulisele tööriistale, millega oma minapildis selgusele jõuda, parim võimalus oma probleemidele lahendust leida ning oma arengus teadlikult edasi liikuda.

Olen ise samuti kasutanud juba õige mitu aastat kirjutamise ehk journalingi meetodit iseenda arenguks. Saan täna öelda, et see on aidanud mul muutust luua ja liikuda eesmärkidega tulemuste juurde. Kokkuvõtvalt on minu jaoks journaling oluline, et olla teadlikkus enesearengus ja kontaktis iseendaga. Oma mõtete kvaliteeti olen tõepoolest õppinud märkama ja tundmakui need üles kirjutan.  Harvardi psühholoogi Ellen Langeri idee on see, et sinu mõtlemine loob su tegeliukkuse ja oma meelt arendades parandad sa ka elu. Siit tuleb välja, minu “miks”, et miks ma seda teen.

KUIDAS ja MIDA?

Päeviku/märkmiku loomiseks peate lihtsalt olema valmis kirjutama ja kirjutamist iseendas arendama ning lihtsalt  kuskilt pihta hakkama.  Kirjutamine ei ole olnud ka minu tugev poole, kuid olen seda teadlikult arendanud. Ma ei pea hästi kirjutama, vaid lihtsalt tahtma seda teha, on minu arusaam. Pole isegi vaja otsustada, mida kirjutada, peate lihtsalt laskma oma sõnadel voolata – kõik mis pähe tuleb, kirjuta. Mina teen seda üldjuhul alati hommikul, sest siis on pea muudest häirivatest mõtetest tühi ja ma saan välja kirjutada just selle, mis minu sees tegelikult on. Ja nagu ütleb Robin Sharma, et võta hommik endale ja sa täiustad oma elu. Nõus 100%, nii on ka  minuga juhtunud (varem ärkasin ülesse, vaid mehe tehtud kohvi ja pudrulõhna peale).

Mind kõnetab Ernest Hemingway tsitaat, kus ütles kirjutamise kohta väga hästi: “Minu eesmärk on paberile panna see, mida ma näen ja mida ma tunnen kõige paremini ja lihtsamalt.”

MIDA kirjutan?

• Kui mul puudub inspiratsioon või motivatsioon, vaatan lihtsalt oma päeviku läbi ja näen, millal mind inspireeriti, tundsin energiat või motivatsiooni. 

• Murede lahendamiseks pole paremat viisi kui neist kirjutamine. Kui sa millegi pärast muretsed, tundub see su peas palju hullem. Kui hakkate üles kirjutama, mille pärast olete stressis, võite hakata mõtlema sellele, kuidas lahendada probleem, mis teid kõigepealt stressi tekitab.
• Kirjutan oma otsustest. Kasutan oma märkmikku kirjutamist tagasisidemehhanismina, mis aitab mul otsuseid langetada ja otsuste langetamine on vahel raske või aeganõudev.  Näiteks: “Kas peaksin oma töö lõpetama?”, “Kas peaksin selle töö võtma?”, “Kas peaksin oma suhte lõpetama?”. Need on näited suurtest otsustest. Kuid saate seda kasutada ka kõigi väikeste otsuste langetamiseks elus. Sügaval sisimas teame vastuseid. Me lihtsalt ei vaata piisavalt sügavad. Esitan endale küsimus ja proovin nendele vastata mitmel pool arutledes. Mis on plussid? Mis on miinused? Millised on tulemused? Küsimusi, mida saate endale esitada, on lõputult.

• Päevikute pidamine on väga mitmekülgne tööriist. See aitab ennast teadvustada ja aitab ka ennast parandada ning analüüsida.
• Soovitan kõigile avada oma füüsiline märkmik ja alustada uue harjumuse loomist või vana harjmuse taaselustamist. Huvitav aga on see, et kui asjad üles kirjutada, saavad need reaalseks. 
• Taas üks põnev fakt ka. Dominikaani ülikoolis tehtud uuringust, et 43% oma eesmärke kirja pannud inimestest saavutas need. Inimesed, kes läksid sammu edasi ja jagasid sõbrale oma eesmärke ning saatsid neile iganädalasi värskendusi, olid oma eesmärkide saavutamisel edukamad 33%. Kirjutamine töötab. Täpsemalt stimuleerib kirjutamisakt ajus retikulaarset aktiveerivat süsteemi (RAS). RAS on nagu filter ja see sorteerib asjad, mis on kirja pandud, olulisteks.
• Minu käest on palju küsitud, et millise raamistiku ma kirjutamisel aluseks võtan. Kui aus olla, siis ei olnud ma sellele varem mõelnud, AGA kui ma oma kirjutamisi vaatasin, siis seal tuli välja üks muster ning visandasin selle mustri ka jooniseks, ehk saad sinagi sellest abi.
• California ülikooli psühholoogiaprofessorid viisid läbi uuringu, kus selgus, et need kes kirjutavad oma eesmärgid ülesse, saavutavad oma eesmärgid 42% suurema tõenäosusega. Loe, mida kirjutaminse sulle veel anda võib – kiika SIIA.
• 

Siit ka mõned kogemuslood, kes on teadlikult ennastjuhtiva inimesena journalingi meetodit kasutamas.

Liina kogemuslugu kirjutamisest. “Minu jaoks on journaling üks tugevamaid ja efektiivsemaid tööriistu, mis aitab mul minu elukvaliteeti tõsta. Läbi journalingi loon oma elu visiooni (mis tavaliselt ka täitub), kasvatan enesekindlust, leian ja tegelen piiravate uskumuste ja tõekspidamiste muutmisega ning leian lahendused suurtele ja väikestele probleemidele. Journaling on see, mis lahendab ükskõik millise probleemi või küsimuse minu elus. Ma ei kirjuta päevikusse oma päeva sündmustest vaid just oma mõtetest. Miks ma mingis olukorras ennast sellisena tundsin? Kust selline käitumine tuleb? Korduvate elumustrite korral küsin miks ma selliselt ennast shaboteerin? Kus ma iseenda arengut takistan? Mis on minu ideaalne nägemus asjadest, mida ma soovin päriselt saavutada? Jpm. Need on vaid osa küsimusi mida endalt küsin ja ennast kuulates ka vastuse saan.  Journaling on justkui peeglisse vaatamine – sügavad ja ausad vestlused iseendaga – iseenese coachimine. Õnneks olen aastate jooksul omandanud oskused kuidas endas kõige põletavamaid küsimusi küsida ja kuidas neile vastused leida. Journalingiga õpin ennast paremini tundma ja ennast aktsepteerima. Mis elus omakorda võimaldab mul olla enesekindel ja sellest tulenevalt muutub elukvaliteet igas eluvaldkonnas.”  

Liina Vettik 

Chaneti kogemuslugu kirjutamisest. “Kirjutamise juures on minu jaoks oluline, et ei jäädaks kinni liigsesse perfektsusesse. Nendel hetkedel ei ole tähtis, milline on su käekiri, grammatika või üldse sõnade kasutus. Oluline on see, et sa lubad sõnadel enda seest välja tulla. Kui mõtted on peas kinni, siis ma tegelikult ei saa aru, mis mu peas toimub. Alustan kirjutamist tavaliselt enda käest küsimuste küsimisega. Näiteks: Mis on see, kus ma hetkel kinni olen? Mida ma päriselt tahan? Mis muutust ma hetkel vajan?  Läbi kirjutamise jõuan endas vastusteni, mida ma muidu peas oleva virr-varri sees ei märka ega kuule. See protsess aitab jõuda mul selguseni ja näha järgmisi samme, mida ma tegema pean.  Kui ma kirjutan, siis luban endal unistada suurelt. Panen analüüsimata kirja kõik, mida ma enda elus soovin näha juhtuvat. See on justkui minu eluraamat, mida ma ei kirjuta tagantjärgi vaid hoopis ette. Kirjutamine aitab mul tihti üle saada seisakutest, hetkedest mil miski ei liigu ja sisemiselt midagi kriibib. See aitab mul enda sees jõuda ka nendesse pimedatesse soppidesse, kuhu ma tavaliselt istudes ja mõeldes ei jõua.”

Chanet Coaching

100 päeva eesmärkide väljakutse raames toimus suvel kolm veebiseminari, kus kogemusi jagasid Sven Nuum, Sandra Vabarna ja Kadri Tuisk ning nad kõik kolm kasutavad igapäevaselt hommikust kirjutamist, kui võimsat tööriista oma elu disainimiseks ning loomiseks. Soovitan veebiseminare kuulata!

10 soovitust journalingiks

1. Pabermärkmik võib aidata teil oma päeva planeerida või jälgida oma projekte või hobisid. Sisestage see oma lemmikfilmide tsitaatide, proovitud retseptide märkmete või mõtisklustega selle kohta, kuidas teie lapsed kasvavad või mida ühiskonnas märkate. 
2. Kui olete liikluses bussis kinni jäänud, tõmmake lihtsalt päevik välja ja kirjutage oma mõtted üles või vabastage ärevus.
3. Puhkusel olles võib reisipäevik olla uskumatu vahend oma aistingute kirjapanemiseks. Kasutage oma reisi planeerimiseks päevikut ja pidage meeles kõiki proovitud suurepäraseid restorane või muuseume, mida soovite uuesti külastada.
4. Muutke journaling ja märkmikku kirjutamine naudinguks. See protsess peaks olema nauding ja maiuspala – mitte töö, mille te oma igapäevase to do listi kirja panete. 
5. Proovige uut keskkonda. Kohvikus terrassil istumine annab mulle midagi kirjutada ning unustab töölaua ja sülearvuti igapäevase ilme. 
6. Kui tunnete, et pole inspireeritud, muutke oma ümbrust. Astu välja oma rõdule või haara oma aias tool ja sealt päevik. Võtke päevik tööle ja kirjutage oma lõunapausi paar rida üles. 
7. Päevikute kirjutamine tõstab teid, kui teil pole tuju ja see tähendab, et mõnikord peate lihtsalt sellega hakkama saama ka siis, kui tunnete, et pole vihastunud. Ja kui ajakava päevasse planeerite, on vähem tõenäoline, et vabandate või lootate üksnes puhtale tahtejõule.
8. Inspiratsioon leiab teid – kuid ainult siis, kui kirjutate. Fakt ja 100 korda proovitud!!!!
9. Kui teil on kirjutamises blokk ees, siis kirjutage tänulikkusest. Tänutundest kirjutamine tõstab teie tuju ja paneb mõtted taas liikuma päevadel, mil olete väsinud või täis enesekindlust.
10. Journalingi  tegemiseks on hulgaliselt viise. Ainus õige viis on see, mis teile kõige paremini sobib. Hommikune kirjutamine võimaldab teil oma päeva planeerida, mõtiskleda selle üle, kuidas oodatud väljakutsetega toime tulla või isegi üles märkida kõik, mille eest olete tänulik. Õhtud omalt poolt sobivad suurepäraselt mõtisklema oma päeva üle, mida teeksite teisiti ja mis on teie homsete ülesannete loendis.

Kirjutas Signe Ventsel