Enesejuhtimine liikudes

Kuidas sina saad uusi mõtteid? Mida sa teed, kui Sa oled kinni kiilunud? Mida sa teed, kui tuju on paha ja vaja oleks hoopist loovust?

“Samal hetkel, kui mu jalad hakkasid liikuma, läksid lendu mu mõtted” – ütleb Henry David Thoreau

Väga hea ja kõnekas tsitaat! Mina tean, kuidas sellisel enesejuhtimise olukorras käituda. Lähen jooksma ja kõndima, sest siis saavad paljud probleemid peas lahendatud. See on üks väga oluline tööriist minu teadliku enesejuhtimise blokis. Teisalt olen aktiivne liikuja ja sportlik inimene olnud kogu aeg. Kuid vahel tundus, et kui on vajadus rohkem tööd teha ja saavutada, siis võtan aja sealt, kus energiat juurde tuleb – ehk liikumise arvelt.

Mind pani ka väga mõtlema puhkusel loetud raamat “Tugev aju”, kus autor toob uuringute põhjal välja, et kehaliselt aktiivse inimese aju töötab paremini, peletab stressi ja vanusega kasvuga kaasnevaid protsesse on võimalik pidurdada või isegi tagasi pöörata. Uhh, kas pole mitte kõnekad faktid uuringutest lähtuvalt. Võta üks minut ja loe seda lauset mitu korda, seni kuni tekib tahtmine oma igapäeva tegevustes midagi muuta. Kui see sind rohkem liikuma ei innusta, siis ma ei tea, mis seda teha võiks.

Me kõik tahame olla paremad ja tulemuslikumad enesejuhtimises ja kinni püüda oma eesmärgid ning tulemusi nautida. Minu põhimõtted enesejuhtimises seoses liikumisega, mida jagan ka sinuga:

Teadlikult planeeritud tegevus märkmikus ja päevakavas. Kui ma tahan olla vormis professionaalsel tasandil, siis igapäevane liikumine/aktiivne treening ca 40-60 minutit on planeeritud ajakavasse.
Loovus läheb lendu. Me kõik sünnime siia maailma mõne loomingulise põhiandega ja seda me muuta ei saa. Meist sõltub see, mida me sellega ette võtame. Selleks, et oma andele loovusega hoogu juurde anda, siis mine jooksma, sest treening tugevdam otsmikusagarat. See kõik loob eelduse, kus treening kasutab olemasolevaid ideid konstruktiivsel moel. Me kõik tahame olla loovamad, et seeläbi elada paremini või leida hoopis äriidee. Loovuse rakendamine liikumise kaudu on kõige otsesem enesejuhtimise viise. Raamatust leidsin ka ühe põneva fakti, kus loovusteste sooritavad treenitud inimesed paremini.
Pärast jooksuringi mõte lausa lendab. Minul läheb mõte lendama ca teisel kilomeetril, siis juba võtan taskust telefoni välja, loen sisse mõned häälsõnumid või lisan to Do äppi märksõnad, mida siis hiljem struktueerida ja ellu viia. Ma ise nimetan oma jooksuringe mõteterajaks. Jah, ma saan öelda, et läbi liikumised olend saanud uusi mõtteid ja lahendanud peas kohati võimatuna tunduvaid probleeme. Jookseme probleemidest läbi.
Kõnnikoosolekud iseendaga. Minu üks väga kindel põhimõte, et kui tekib tunne, et ma tõesti ei tea, mida ma edasi teen või kuidas seda lahendada, siis teen endaga koheselt ühe kõnnikoosoleku – spontaanselt, kiire ja lühikese. Ei jää tusase näoga laua taha istuma ja ootama millal selgus saabub. See ei saabu kunagi sellisel kujul nagu liikudes. Meenub, et kõnnikoosolekuid armastas teha ka Steve Jobs, sama teeb ka Facebooki asutaja Mark Zuckeberg. Raamatust sain ka kinnituse, et seistes mõtleme efektiivsemalt, keskendume süvitsi ja jääb paremin meelde.
Kaubelda ei ole ilus. Me kõik oleme kohtunud vabandusega, et ma täna ei lähe jooksma, sest ilm on nii halb. Jaa, me kõik oleme kuulnud mõtet, et pole halba ilma, on vaid õige riietus. Nii ongi! Ma olen teinud iseendaga kokkuleppe, et kui enesetunne pole parim, siis jooksmise või intensiivsema trenni asemel lähen kõndima. Jaa mulle meeldib vihmaga joosta, imeline – jooks vaid tugevatele.
Restart mälule. Olen oma mälu sportides ka teadlikult treeninud – kui jooksen, siis tekib alati palju häid mõtteid. Ma vahel ei pane neid kirja, vai tegelen sellega, et jätan seoste kaudu meelde. Kohe kui koju tulen, kirjutan olulised mõtted ülesse. Põnev oli raamatust ka kinnitust saada, et kui tahad mälu parandada, siis pead olema mingil moel kehaliselt aktiivne ja tegema just erinevat laadi sporti, nii aeroobset kui anaeroobset.
Väsimus, masendus või depressioon. Raamatust sain teada, et inimestel tekivad seesugused emotsioonide kõikumised, et uusi ajurakke tekib vähem. Kuid liikumise kaudu tekivad uued ajurakud. Me teame, et liikumine aitab kaasa selliste meeleolu kõikumiste vastu, kuid raamatust tuleb ka läbi uuringute välja, et kui palju ja oluliselt mõjutab see enesetunnet. Treening ongi depressiooniravim. Ravim millel puuduvad kõrvalmõjud ja enesetunne muutub paremaks kõigill
Kokkuvõtteks – korrapärane treening suurendab selgelt enesetõhusust ja eneseusku. Aitab kaasa keskendumisele, toodab uusi ajurakke, peletab stress, aitab loovust treenida, see on kui aju tervislik vananemine.

Enesejuhtimise kaudu treenin ennast loovaks, peletab eemale stressi ja olen vastupidavam. Sedasi saan olla edukas enesejuht. Mis kõige olulisem – see on üks TASUTA tööriist, mida saad iga kell rakendada, kõik algab vaid teadvustamisest ja lihtsalt tegutsema hakkamisest. Kui täna tekib küsimus – kas minna jalutama või liikuma, siis õige vastus on JAH!

Vaata siit ka peatselt algavat – enesejuhtimise veebiseminar.

Loo kirjutas Signe Ventsel