Kas Sinul on ka nii? Minul vahel on sedasi…

Alustan hommikul töö tegemist – võtan faili lahti, et hakkan artiklit kirjutama, siis tuleb email, vaatan, kes kirjutas, seejärel tuleb Facebookis sõnum, vaatan seda, siis heliseb telefon ja pakutakse ajakirja tellida, siis tuleb märguanne Instagramist, et keegi tunneb huvi Soome tellida kalendermärkmik “Olen iseenda boss!” jne jne. Seejärel avastad, et kuhu ma siis pooleli jäingi oma süvenemisega  – õigus, alustasin artikli kirjutamist. Taas heliseb telefon, klient soovib koolitust tellida oma meeskonnale…jälle katkes süvenemine. Jne, jne… 

Jaa sedasi erinevate asjade hakkimisel, ilma tõeliselt süvenema  võibki päev õhtusse kulgeda…samas tekib kerge ärevus, et appi kõik asjad kuhjuvad ja tegelikult pole aega ka isegi mõtlemiseks. See on väike lühikirjeldus argipäeva rööprähklemisest ja tean, et paljud inimestel raskusi süvenemisega ja teemasse sisse minemisega.  Nii ka minul! Tean, et paljud ei julge seda ka tunnistada, kuid nende käitumine, kommunikatsioon ja tegevused annavad sellest kinnitust. Jaa, tõesti .. “Busy” ei ole võrdeline produktiivsusega.

Me veedame suure osa oma päevast autopilootolekus, s.t ei pööra kuigi palju tähelepanu sellele, mida oma ajaga teeme. Olen veendumusel, et mida plaanitum on päev, seda paremaid tulemusi saavutame. Usun tõesti, et süvenenud töötamise võime muutub üha haruldasemaks, samal ajal on see üha suurema väärtusega majanduses. Edukad on need, kes on omandanud süvenenud töötamise võime, selle igapäevasesse ellu süsteemselt integreeritud ja kirjutavad oma plaanid/tegevused märkmikku. Olen iseenda boss

Juba tükk aega ootas raamaturiiulis raamat pealkirjaga “Süvenemine” (inglise keelne raamat “Deep Work”), autor Cal Newport, kes räägib keskendumisvõimest ja süvenemisest. Need on omadused, mida maailmas iga päevaga aina rohkem hinnatakse ning selle oskuse arengut peegeldab meie edu töö- ja eraelus. Raamatus on kaks osa, kus esimene osa veenab, et kas süvenenud töötamise hüpotees peab paika. Teise osa eesmärk on õpetada kasutama ära eeliseid, mida annab süvenenud töötamise muutumine oma põhimõtteks ja muutunud tööharjumusi. 

Minu jaoks oli juba raamatu alguses palju kõnekaid fakte – näiteks, selleks, et õppida keerulisi asju, tuleb keskenduda intensiivselt ja ilma segavate teguriteta. Kui inimene saab hakkama süvenenud töötamisega, siis saab ta hakkama ka ühe keerulisemaks muutuvate oskustega. Raamatus toob autor välja süvenenud töötamise integreerimiseks 4 filosoofiat ehk meetodit. Loe, milline süvenenud meetod on sulle sobivaim ja mida võiksid rohkem rakendada: 

  • Erakluse filosoofia.

Selle filosoofia kohaselt püütakse maksimeerida süvitsi minemist, kõrvaldades nii palju pinnapealseid ülesandeid kui võimalik. Väga selgelt on defineeritud proffesionaalne eesmärk, mille poole nad püüdlevad ja edu tugineb selle ühe asja väga hästi tegemisele. 

Tähelepanek: Antud filosoofia, mida saavad vähesed omale lubada. See on justkui mõeldud kirjanikele, teadustöötajatele, kes peavad ennast muust elust  välja lülitama, et maailmale uut väärtust luua. Olen märganud, et paljudel just rahvusvahelistel ettevõtetel ei ole kodulehel emaili, seega see on ka üks näide, eemaldada igasugune rämps informatsioon. Kui kirjanik tegeleb esinemistel käimistega ja iga päev emailide lugemisega, siis eesmärgi saavutamise aeg on oluliselt pikem.

  • Süvenenud ehk bimodaalne filosoofia

Selle filosoofia kohaselt tuleb jagada oma aega pühendades selgelt määratletud ajavahemiku süvitsi minemisele, samal ajal kui ülejäänud aeg on vaba kõige muu jaoks. Süvenenud töötamise ajal käitub ka esindaja eraklikult – ta püüdleb intensiivse ja häirimatu keskendumise poole. Näiteks võib ühes nädalas pühendada neljapäevase pika nädalavahetuse süvenenud töötamisele ja ülejäänud aeg on vabalt sisustatud. Näiteks ülikoolide õppejõudude vaba semester ülikoolis või kord või kaks kuus võttis ta 2-4 päeva täiesti omaette olemiseks. Kuid minimaalselt süvenenud aeg on vähemalt 1 päev.

Tähelepanek: Antud filosoofia on rakendatav paljudel inimestel, sõltub muidugi eesmärgist. Ehk kui sa kirjutad raamatut, projekti või oled loomas midagi suurt, siis see lähenemine sobib -sa keskendud sellele nädalas 3-4 päeva ja kõik muud tegevused süvenemise perioodil ootel.  

  • Süvenenud töötamise rütmilisuse filosoofia (ahelmeetod)

See kirjeldab konkreetset viisi, kuidas enesedistsipliini säilitada ja kasutades seina peal olevat kalendrit. Igale kuupäevale, mil ta toimub süvenenud töötamine, siis saab tõmmata kalendris suure punase risti ning paari päevaga moodustub sellest ahel. Jätkates samas vaimus, siis ahel muutub iga päevaga pikemaks. Pikk ahel on motivatsiooniks, ainus ülesanne on ahelat mitte lõhkuda ja süvenenud töötamine oma ellu integreerida. Ideaalne oleks ka paika panna reeglid ehk aeg, millal ja kui kaua see kestab – 60 või 90 minutit ja kui palju on siis aega puhkuseks.

Minu tähelepanek: Kui antud meetod on raudkindlalt päeva planeeritud kindel osa, siis saab ühte-teist kohe kindlasti tehtud. Mina olen seda filosoofiat proovinud nüüd kasutada, et see ahel oleks päevast päeva ühenduses. Ehk ma võtan päevas 1-3 tundi totaalselt süvenemise aega – ei sotsiaalmeediale, telefonile ja suhtlusele. Tulemused on nii kiiresti tulnud, on tekkinud uued mõtted ja enesetunne super!

  • Süvenenud töötamise ajakirjanduslik filosoofia 

Filosoofia põhineb igal võimaliku  vaba hetke ära kasutamiseks, et süveneda. See meetod ei sobi neile, kes alles alustavad süvenenud töötamisega. Ideaalne oleks iga nädala alguses juba välja vaadata, millal saab süvenenult töötada. Kui koosolek jääb ära või kliendikohtumine ära jääb.

Minu tähelepanek: Olen proovinud ka seda filosoofiat rakendada. Näiteks, et kui klient lükkas kohtumist edasi, olin ise samal ajal kohvikus, seega mõtlesin, et teen aega parajaks järgmise kohtumiseni. Koguaeg on olnud teadmine, et oh ma ei hakka midagi suurt tegema ega süvenema ennem kohtumist, vaid vastan emailidele ja surfan niisama ringi või loen uudiseid. Olles raamatu läbi lugenud, olin targem ja kohe ka praktiseerisin ning võtsin oma poolelioleva artikli lahti, mida parasjagu kirjutasin ja jätkasin kirjutamisega ning tegin seda KOHVIKUS, kus müra keskmiselt tugevam. Töötas, sain selle tunni ajaga oluliselt edasi liikuda, kuid panin iPodsid pähe ja mõnusa muusika taustaks mängima. Eks see ole uue mõtteviisi ja harjumuse arendamine. 

Nende 4 filosoofiate juures on olulised üldised punktid, millele tugineda:

  • Koht. Kus töötada ja kui kaua – paika koht, kus sa süvenenud töötamist teed ja mis on kindel ajaraam.
  • Indikaatorid. Kuidas teha tööd, kui sellega alustad – näiteks kehtesta internetikeeld või pane paika sõnade arvu, mis tuleb x ajaga kirja saada, tuleb x telefonikõnet teha vms.
  • Vahendid. Kuidas oma tööd toetada – mis on need energiat andvad rituaalid – tassike teed, kauss pähkleid, preemiaks jalutuskäik vms.

Kõige tähtsam on psühholoogiline valmisolek pühenduda väga tõsiselt parasjagu käimasolevale ülesandele. Mina ise olen aru saanud, et kõige hullem on see, kui me jääme ootama seda inspiratsioonisööstu. Vaid pigem tuleks mõelda, kuidas luua süvenenud töötamine rituaaliks.

Kui kõik suurelt mõtlejad ja edukad inimesed oleksid jäänud inspiratsiooni saabumist ootama, siis maailm oleks olnud teistsugune. Kõige tähtsam on psühholoogiline valmisoleks pühenduda tõsiselt käimasolevale ülesandele.

Et süvenenud töötamine vilja kannaks, tuleb välja fokusseerida nendele üksikutele eesmärkidele ja just kõige olulisematele. Tunnistan, et ma ise tahan ka tihti mitut ja suurt eesmärki korraga saavutada ja olen selle teemaga arenguprotsessis. Proovin edaspidi ka arvet pidada, et mitu tundi süvenenud töötamist oli x tulemuse saavutamiseks vaja.

  • Lisaks toob raamatu autor välja põhimõtte – laiselge teadlikult. Paljud inimesed on ülihõivatud ja ambitsioonikad inimesed ning teostame ennast tööga. Kuid raamatus on toob autor välja, et kõiki pingutusi on vaja toetada nii, et antakse vaimule regulaarselt puhkust ning tuleks võimaldada teadlikult jõudeolekut. Uuringud kinnitavad, et teadvusele veidi puhkust andes on alateadvusel võimalik võtta asi üle ja käia läbi ka kõik keerulisemad professionaalsed küsimused.
  • Selleks, et produktiivsus tõuseks, jäta tööpäeva lõpus asjad paika kuni hommikuni – lülitage tööasjad  ajust täielikult välja. Miks – sest jõudeolek aitab koguda süvenenud töötamiseks vajalikku energiat. Tunnistan, et ma olen autoriga nõus  ja vastu ei vaidle, aga ma ei ole kõige parem praktiseerija laisklemises ja igavlemises, veel mitte. Kuid need kõnekad faktid ja uuringud annavad põhjuse harjumuse muutmiseks.

Autor toob välja, et leida aega kehaliseks tegevuseks (jalutamine, jooksmine, sõitmine jm) ja suunata selle tegevuse AJA JOOKSUL  tähelepanu ühele hästi sõnastatud töisele probleemile. Jaa kindlasti leida aega ja võtta internetipuhkust sh. sotsiaalmeediapuhkust. 

Mõned mõtted ja tähelepanekud veel raamatust:

  • Mõõda, kui palju aega sa kulutad e-kirjad lugemisele ja vastamisele
  • Mõõda, kui palju aega oled sa reaalselt sotsiaalmeedias – palju sellest väärtuseloomist?
  • Tegevuseta aju on kuradi töökoda…kui inimene kaotab fookuse, siis keskendub aju sellele, mis on elus valesti, aga mitte sellele mis on hästi!”
  • Pinnapealse tööga täidetud tööpäev on neuroloogiliselt vaatepunktist võetuna pigem väsitav ja ärritav, isegi siis, kui suurem osa pinnapealsetest asjadest tunduvad kahjutud või toredad.
  • Parimad hetked tekivad siis, kui inimene on viinud oma keha ja vaimu tahtliku pingutusega viimase piirini, et saata korda midagi keerulist ja väärtuslikku. Seda võib nimetada FLOWks (ehk voog). Mida rohkem on ühes nädalas neid flow tegemisi, seda enim on inimene eluga rahul. 
  • Süvitsi minemise tunne iseenesest pakub väga tugevat rahuldust ja meie vaim armastab katsumusi, ükskõik millise sisuga need ka poleks. See on tehtud kindlaks uuringute tulemusel.
  • Juhul, kui puudub selge teave tööharjumuste mõjust finantstulemustele, kiputakse ärimaailmas võtma omaks neid harjumusi, mis tunduvad parasjagu kõige mugavamad. LOE seda lauset mitu korda!!!!!!
  • Selleks, et õppida kiiresti keerulisi asju, tuleb keskenduda intensiivselt ja ilma segavate teguriteta. Teisisõnu – õppimine on süvenenud töötamine.
  • Kui inimene saab hästi hakkama süvenenud töötamisega, siis saab ta hästi hakkama ka ühe keerulisemaks muutuvate oskustega, mida meie majanduses edukas olemiseks vaja.

Süvenemine ja teadlik laisklemine on harjumus nagu hambaniidi kasutamine – kõik teavad, kuidas seda teha ja see on kasulik, kuid motivatsiooni puudusel seda ei tehta. Pingutused üha paremini süveneda takerduvad, kui samal ajal ei eemalda tegemistest tähelepanu hajutajaid  – sotsiaalmeedia jms. Kui teed tööd, siis tasub kõvasti  ja pühendunult tööd teha. Kui töö on tehtud, siis see on tehtud ning see on fakt, et ajule võimaldatud puhkus parandab süvenenud töötamise kvaliteeti. Nietzsche on öelnud “Ainult kõndides tekkinud mõtted on väärtuslikud!”

Sõbrad, tuttavad ja muidu uudishimulikud, see raamat on kullaväärtusega – lugema ja rakendama ning muudame maailma!

Luges ja kirjutas,

Signe Ventsel

#oleniseendaboss

Signe Ventsel