Tööandjad otsivad täna üha enam brändisaadikuid ja tulevikutalente – inimesi, kes esindavad organisatsiooni usutavalt, räägivad kaasa ja loovad usaldust ka väljaspool ametlikke kanaleid.
Samas on organisatsioonides palju töötajaid, kes jäävad nähtamatuks, isegi Tark Turunduse konkurssil jõudis artikkel “Eestit juhivad nähtamatud juhid” top kümne parima artikli hulka. Mis viitab vaid sellele, et teema on oluline ja sellega tegelemine loob ettevõttele vägagi suure konkurentsieelise.
Nägin seda väga selgelt ka eelmisel aastal erinevaid brändisaadikute ja arenguprogramme tehes. Just ägedates, teadlikult juhitud ettevõtetes, kus programmidesse panustatakse päriselt, hakkab saadikute areng alati toimuma. Ka juhid muutuvad julgemaks. Kuid areng ei alga nähtavusest, postitamisest ega sõnumitest, vaid inimesest endast.
Peaaegu alati tuleb esimesena tegeleda inimeste iseenda vundamendiga – selgusega oma rollist, väärtustest, tugevustest ja arengusuunast ning panna inimesed endas üldse väärtust nägema. Ja just see vundament on paljudel inimestel kas paigast ära või jäänud pikaks ajaks fookusest välja. Mitte tahtmatusest, vaid igapäevase töö- ja tohutute ületundide või siis hoopis ei osata selle natuke ebamugava teemaga ise teadlikult tegeleda.
Samas julgen täna väga tugevalt tuua esile väite, et brändisaadikuks ei hakata rolli, tiitli ega koolituse tulemusel. Brändisaadikuks kasvatakse.
Ebakindel inimene ei esinda – ta kaitseb end
Inimene, kellel puudub selgus iseendast, oma suunast ja väärtusest, ei hakka vabatahtlikult esindama midagi suuremat kui tema ise. Mitte hoolimatusest ja ükskõiksuse oranisatsiooni vastu, vaid seetõttu, et esindamine eeldab sisemist kindlust ja valmisolekut olla nähtav.
Ta võib olla lojaalne, kohusetundlik ja professionaalne. Kuid brändisaadikuks olemine eeldab enamat kui korrektset töösooritust – see eeldab häält, seisukohta ja julgust seista millegi eest.
Ebakindlus ei tähenda alati madalat enesehinnangut. Sageli avaldub see sisemises vastuolus selle vahel, kes ma olen ja mida minult oodatakse, hirmus eksida või „valesti öelda“, tundes, et mul ei ole veel õigust rääkida, või usus, et ma ei ole veel piisavalt pädev.
Just siin tekib üks oluline vastuolu. Me ootame töötajalt tulevikutalendi ja brändisaadiku käitumist – nähtavust, algatust, kaasamõtlemist ja esindamist –, kuid samal ajal ei toeta piisavalt inimeste teadlikku arengut inimesena.
Tulevikutalent ei ole aga ainult oskuste kogum ega kompetentsimudelisse sobituv profiil. Tulevikutalent on inimene, kes tunneb iseennast, suudab teha teadlikke valikuid, juhib oma energiat ja tähelepanu ning oskab seista millegi eest – ka siis, kui see nõuab julgust ja vastutust.
Tööandja brändi arengupartnerina saan öelda, et kõikide potensiaalikate saadikute areng algab sellest teadlikust tööst iseendaga. Kuid samas saan öelda, et see on tegevus, mis vahel isegi on kalendris kirjas, aga siiski iseenda arenguga tegelemine on keeruline ja jääb tegemata, sest tekib segadus ehk see on toetamata.
Teadlik areng kui brändisaadikuks kasvamise alus
Kui organisatsioon soovib päriselt tulevikutalente ja brändisaadikuid, peab fookus nihkuma küsimuselt „kuidas inimesi nähtavamaks teha?“ küsimusele „kuidas toetada inimese identiteedi, rolliselguse ja visiooni kujunemist?“
Teadlik areng tähendab, et inimene saab aru, kus ta täna on ja kuhu ta liigub, oskab sõnastada oma rolli ja mõju, tunneb, et tema areng ei ole juhuslik ega ainult tulemuspõhine. Selliselt pinnaselt kasvavad inimesed, kes julgevad rääkida, seista ja esindada.
Just siin olen arengupartnerina näinud kõige suuremat ja püsivamat mõju. Mitte seal, kus fookus on olnud esinemisoskustel, sotsiaalmeedia tehnikatel või sõnumite lihvimisel, vaid seal, kus oleme koos inimestega tegelenud nende sisemise minapildiga – sellega, kuidas nad iseennast tajuvad, millist väärtust nad enda rollis näevad ja mille eest nad päriselt seista tahavad.
Kui see sisemine pilt saab paika, muutub ka käitumine. Inimesed hakkavad rääkima oma keeles, võtavad loomulikult rohkem vastutust, muutuvad nähtavamaks ilma sundsuseta ning nende esindamine mõjub usutavalt nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool. Nii on sündinud ka kõige mõjukamad brändisaadikute tulemused – mitte kampaaniate, vaid sisemise selguse kaudu.
See on olnud minu üks selgemaid märkamisi eelmisest aastast. Organisatsioonid investeerivad uutesse süsteemidesse, mudelitesse ja juhtimiskoolitustesse, lootes sealt järgmist arenguhüpet. Kuid kui inimesel puudub selgus oma minapildis ja rollis, jääb ka parim lahendus lühiajaliseks. Mitte seepärast, et meetodid oleksid valed, vaid seepärast, et neil pole millelegi piisavalt stabiilsele toetuda. Seega saab väita vaid üht, et brändisaadikud ja tulevikutalendid ei sünni süsteemidest, vaid inimesest, kui ta on saanud iseenda saadikuks.
Artikli kirjutas,
enese- ja ajajuhtimise koolitaja
Signe Ventsel
Artikkel ilmus Personaliuudistes 09.01.2026