Artikkel ilumus Äripäeva Personaliuudiste veebis 22. juuni 2021.
Tänapäeval leidub omajagu raamatuid selle kohta, kuidas olla töös ja tiimis efektiivsem, produktiivsem ning püsida paremini fookuses, aga endiselt on teadmiste ja tegevuste vahel suur lõhe. Piirangute ajal kasutas osa inimesi aega teadlikult, et oma harjumusi teadlikult muuta ja ennast paremini juhtima õppida, kuid alati on neid, kes jäävadki vinguma, miks midagi teha ei saa.
Olen viimasel ajal teinud erinevate organisatsioonide meeskondadele enesejuhtimise koolitusi ja rääkinud vajadusest lähtuvalt, et kuidas meeskonnas inimesed saaksid olla efektiivsemad, produktiivsemad ning püsida paremini fookuses. Sestap võtangi pulkadeks lahti peamised tähelepanekud ja väljakutsed, mis inimestel ikka ja jälle esile kerkivad.
Eesmärgid annavad südikuse ja sisukuse
Nii palju kui ma ennast mäletan, on mul alati olnud eesmärgid, mis on sihiks ja ambitsiooniks. Julgen öelda, et eesmärkidega inimesed on südikamad, sisukamad ja nendega on põnevam rääkida. Isegi väike ambitsioon ja paremuse poole pürgimine loob saavutaja mõtteviisi. Uus lähenemisviis ongi hoopis see, et igasuguse eesmärgistamise mõte on saada inimeseks, kes suudab järjepidevalt tähenduslikke eesmärke seada.
See tähendabki, et igasuguse eesmärgistamise mõte on arendada saavutajale omaseid tunnused ja oskusi:
- saada inimeseks, kes suudab järjepidevalt tähenduslikke eesmärke seada ja täita;
- arendada saavutajale omaseid tunnuseid ja oskusi – see, kelleks protsessi käigus saad, teenib sind kogu ülejäänud elu ning trumpab üle mistahes lühiajalise edu;
- võimalus ennast arendada ja katsetada võimalikke piire, sest kõigil on hulganisti kasutamata potentsiaali.
Kuidas targalt taastuda?
Kui me ajame taga oma suuri eesmärke ja proovime vastata iseenda seatud kõrgetele ootustele ega leia aega taastumiseks ja kütame muudkui edasi, siis kaob ka efektiivsus.
Taastumine ei tule eesmärgipärases elus iseenesest – seda aega tuleb võtta ja planeerida, täpselt samamoodi nagu me paneme kalendermärkmikku kirja tegemist vajavate ülesannete listi. Tihti oleme nagu orav rattas ega märka enda sees toimuvat, vähemalt mitte enne, kui olukord on juba väga hull. Ja olukord on juba halb siis, kui on tekkinud suurem ärritus (tugev kurnatuse märk), helitundlikkus ja keskendumise ning mäluprobleemid.
Alustada tuleb selle aspekti olulisusest ja võtta vastu otsus, et hakkad puhkehetki oma kalendrisse planeerima ehk oma mõttemustrit muutma, et taastumine saaks harjumuseks ehk prioriteediks. Tark taastumine just seda tähendabki, et märkad ja oled teadlik, millisel viisil taastumist sa vajad. Vahel piisab väiksest pausist ja sellest, et seda õigesti kasutada, mitte olla sotsiaalmeedias.
Alusta sellest, et teed kindlaks, mis on sinu targa taastumise tööriistad ja milline tööriist loob sulle parima tulemuse. Minu oluline õppimiskoht on olnud just see, et puhata tuleb enne, kui sul seda puhkust päriselt vaja läheb.
Keskendumisvõimeliste inimeste võidukäik on saabunud
Kodukontoris töötamine, tööülesannete mitmekesisus ja aju vajadus luua fookus uuele ning uudsusele paneb inimesi iga päev seisma silmitsi keskendumisvõimega. Uuringud näitavad, et 47% tegevuses oldud ajast on meie mõtted hajevil. Märkan tihti isegi, et mõte liigub erinevates suundades ja asjadel, mis on juba toimunud või mis ootab ees tulevikus.
Julgen väita, et kõik inimesed, kes teadvustavad keskendumisvõime harjumuse arendamist, saavad töös ja eraelus paremaid tulemusi. Siinne salarelv ongi keskendumisvõime. Töötaja võime keskenduda õigel ajal ja õigel moel rahulikult õigetele ülesannetele teebki temast erakordse talendi.
Tihti juhtub nii, et ühe ülesande tegemiseks peaks justkui kuluma tund aega, aga vahepeal saadab keegi e-kirja või sõnumi ja kui neile ülesande täitmise ajal keskenduda, võib tunni asemel kuluda hoopis poolteist või kaks. Ja seda üksnes seetõttu, et inimene ei suuda keskenduda ühele asjale. Sedasi tuleb neid pooltunde muudkui juurde ja me ikka otsime vastust küsimusele, kuidas saaks aega tõhusamalt planeerida. Tegelikult pole see mitte kehv ajaplaneerimine, vaid kehv keskendumine. Seega on enesejuhtimise salarelv just keskendumisvõime harjumuse arendamine.
Õppimiskoht: mõtle, kuidas planeerida keskendunud töö jaoks eraldi aega ja sõnasta selgelt, kuidas sa kavatsed seda kasutada.
Aga kes teeb mind kõige selle juures õnnelikuks ja rõõmsaks?
Me oleme nii suures efektiivsuse ja eesmärkide saavutamise janus, et unustame ära, et kõik need eesmärgid muutuvad tulemusteks, kui märkame ka oma õnnekarikat täita ja plaanida oma päevadesse täpselt sama kaalukalt ka neid tegevusi, mis aitavad vaimu virgena hoida ja viivad mõtted mujale.
Mida rohkem suudame olla teadlikud iseendast, investeerida iseendasse, teada ja tunda oma tugevusi-väärtusi, seda paremini saame end juhtida ja seeläbi luua väärtust ühiskonda. Me tahame näha ühiskonnas muutusi, ootame valitsuselt muudatusi, tööandjalt kõikide detailide paremaks muutmist, kuid alati tuleb alustada küsimist iseendalt – mida saan mina iseendas muuta? Kuidas saan mina kaasa aidata? Seesugune ennastjuhtiva inimese mõtteviis peegeldub inimese kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja mõjutab ka teisi inimesi arengule ning tegudele.
Kirjutas
Signe Ventsel
Kutsu mind rääkima enesejuhtimisest oma meeskonnale.
