“Mul oleks küll huvitav jagada oma kogemusi ja rääkida tööandjast, aga mul ei ole lihtsalt aega.”

See on lause, mida kuuleb pea iga turundus- või personalijuht, kui jutt läheb brändisaadikuteks olemisele. Töötajatel on päevad täidetud koosolekute, meilide ja projektidega ning saadiku roll tundub justkui lisaülesanne kuhjuvas töögraafikus. Kõik tööasjad põlevad ja tööd aina kuhjuvad.

Aga mis siis, kui asi ei olegi ajas, vaid otsuses? Mis siis, kui brändisaadikuks olemine ei võta tegelikult rohkem kui ühe protsendi nädalast? Või hoopis üks tegevus nädalas.

Turundus on muutunud – ja nähtamatuks jäämise risk on suur

Turunduse maastik on muutunud pöördumatult. Orgaaniline nähtavus ettevõtte lehtedel kaob. Makstud reklaam muutub järjest kallimaks. Iga turundusjuht tunneb seda survet: „me peame reklaami juurde panema, uut sisu looma, rohkem makstud postitusi tegema“. Kõik teevad turunduses enam-vähem samu asju – sotsiaalmeedia postitused, kampaaniad, pressiteated. Tulemuseks on nähtavus, mis on korraks olemas, kuid kaob sama kiiresti. Kuid algoritmid on pööranud turu pea peale. Julgen öelda, et turundus on vägagi kallis, pikaaegse süsteemse tegevuse tulemus. LinkedIni raport näitas selgelt, et ettevõtete orgaaniline sisu on feed’ist peaaegu kadunud. Sama kehtib ka Facebooki ja Instagrami kohta. Kui postitus ei saa massiivset hoogu või tasulist tuge, siis seda lihtsalt ei nähta. Aga mis siis on kasutamata, nii tarbija brändi ja kui tööandja brändi turundamisel – ikka oma töötajad. Miks me ei õpeta oma töötajaid ka väikseid samme tegema turunduses? Sest, kui sa oled ühes ettevõttes tööl, siis ma eeldan, et sulle meeldib seal töötada. üks suur erinevuse eelnevate aegadega on see, et varem oli turundus vaid turundus-või kommunikatsioonijuhi roll, kuid täna on iga töötaja turundaja, ka laupäeva õhtul sünnipäeva lauas.

Miks need töötajad mõjukad on? Töötajate jagatud postitused on keskmiselt kaks korda usaldusväärsemad ja jõuavad märksa kaugemale kui brändi ametlikud sõnumid. See on muutus, mida ükski ettevõte ei saa ignoreerida. Kõige mõjusam turunduskanal ei pruugi olla kallis reklaamikampaania ega agentuuri toodetud video. See võib olla hoopis sinu oma inimene – insener, kes räägib, kuidas ta uut lahendust arendas; klienditeenindaja, kes jagab lugu erilisest kliendikogemusest; või müügiinimene, kes kirjutab LinkedInis, miks ta oma töö üle uhkust tunneb.

Sellised lood on ehtsad. Need sünnivad päris kogemusest ja kõnetavad inimeselt inimesele. Just seetõttu usaldavad kliendid ja kandidaadid neid rohkem kui reklaami. Miks need oma töötajad siis ei tee seda kõike – ei jaga postitusi, ei räägi lugusid, ei näita välja oma kirge töö ja tegemiste osas?

Ma toon välja oma kogemusest, millistele punktidele keskendumine aitab keerulisel ajal enese- ja ajajuhtimise ohjad enda kätte haarata ja need on järgmised:

Hea brändisaadik algab edukast ajajuhtimisest

Kuid kuidas panna töötaja, kelle päevad on juba tihedad, jagama oma lugu? Vastus peitub ajajuhtimises. Mitte tehnilises, vaid strateegilises – selles, et inimene otsustab, mis on tähtis, ja loob sellele koha oma ajas. Brändisaadikuks olemine ei nõua tunde. Piisab 30 minutist nädalas – ühest postitusest, kommentaarist või loost. See on vähem kui üks protsent tööajast, kuid mõju võib olla kordades suurem kui kallil kampaanial.

Kuidas alustada?

Planeeri. Pane kalendrisse kord nädalas aeg, mis on ainult brändisaadiku tegevustele. Kui see on kirjas, muutub see harjumuseks. Isegi see on abiks, kui töötaja paneb like’i oma ettevõtte sotsiaalmeedia postitusele. Tihti ei tehta ka seda.

Kasuta hetki. Brändisaadiku roll ei tähenda alati eraldi postitust. Mõnikord piisab huvitava artikli jagamisest, mõtestatud kommentaarist või ühest loost kolleegidega vestluses.

Vaata seda kui investeeringut. Iga kord, kui sa oma kogemust jagad, kasvatad oma nähtavust ja usaldust. Sa lood kuvandit endast, kui eksperdist. See on investeering sinu karjääri ja professionaalsesse arengusse – sama väärtuslik kui koolitus või uus projekt.

Enamik töötajaid ei hakka saadikuteks iseenesest. Nad ei oska või kardavad eksida. Siin tulebki mängu tööandja roll: luua turvaline keskkond, pakkuda juhiseid ja koolitust. Ka juhil on ka 1% aega, et seda eeskujulikku saadiku rolli teha. Maailma suurimad ettevõtted teevad seda juba ammu. Microsoftil on ametlik Employee Advocacy programm, L’Oréalis räägivad töötajad jätkusuutlikkusest ja iluteemadest ja toovad esile klientide edulugusid. Neil kõigil on üks ühine joon – töötaja hääl jõuab kaugemale kui brändi reklaam.

Küsimus ei ole enam selles, kas töötajad võiksid olla brändisaadikud. Küsimus on hoopis: kas teie ettevõte jõuab õigete inimesteni siis, kui konkurendid on juba nähtavad oma meeskonnaliikmete lugude kaudu? Brändisaadikuks olemine ei tähenda lisakohustust. See tähendab tarku valikuid ja oskust juhtida oma aega nii, et seal oleks ruumi kõige olulisemale – sinu enda häälele ja mõjule.

Artikli kirjutas,

enese- ja ajajuhtimise koolitaja

Signe Ventsel

Artikkel ilmus Personaliuudistes 24.09.2025