Pärast pikka ja lõõgastavat puhkust võib tööellu naasmine olla üsna vaevaline, sest oleme ju peamiselt tegelenud puhkamisega – olgu selleks siis reisimine, rannas oleks või lihtsalt sõpradega aja veetmine või niisama olemine.
Kuid nüüd on vaja tööellu suunduda, aga kuidas seda teha, et ennast korraga rohkete tööasjadega mitte ülekoormata või siis võtta teadlik aeg süveneda. et töö, siin on mõned nõuanded Jagan siit välja mõned nipid, mis muudab tööellu tagasituleku vähem stressivabaks ja samas aitab eesmärgid paika saada.
Minu soovitused ja praktilised nõuanded on järgmised.
- Kuidas mina ise toimetan ja mis minu puhul hästi töötab – jagan vahepealse aja kuni järgmise suveni 100 päevasteks perioodideks. Näiteks, esimene periood kuni jõuludeni, seejärel kuni lihavõttepühadeni ja siis kuni jaanipäevani.
- Nüüd panen paika eesmärgi(d), mis esimesel perioodil kinni püüdma hakkan ja milliste tegevustega oma päevaplaani täidan, et eesmärgid saavutada.
- Seatud eesmärgid arutan alati lahti MIKS küsimustega, et miks selle eesmärgi täitmine on oluline? Millist väärtust loob see minule või organisatsioonile, kus ma töötan. Tean, et kui eesmärk on õige ja hästi läbi arutatud, siis see annab motivatsiooni ja ei lase rajalt maha kukkuda.
- Nädalaplaan. Nädalaplaan aitab mul alati ülevaatlikult planeerida – see aitab teadlikult planeerida, mida olulist on vaja sel nädalal teha, et saavutada oma eesmärke. Nädalaplaani panen juba ka kirjal, sportimise päevad ja jätan ka spontaansuseks ruumi. Nädalaplaani täidan ma üldjuhul pühapäeva õhtul, selline mõnus eelhäälestuse tegevus. Olen iseenda boss 100 päeva fookuse märkmikus on selleks ka spetsiaalne leht loodud.
- Koostan päeva plaani. Tavaliselt koostan oma päevaplaani eelmisel õhtul või siis varahommikul, kui käin jooksmas. Nii tean täpselt, mida pean hommikul ärgates tegema. Oma päeva kaardistades lisan siia järgmise: kohtumised, kliendikõned või muud suhtlused, mida pean oma päeva planeerima. Nii nagu ka “Olen iseenda boss” märkmikus kirjas, siis päevakavva panen ka kirja kolm olulist ülesannet, mida ma tahan täita või millega edasi minna. See nädaplaani koostamine on aidanud mul olla efektiivne ja plaanitud tegevused ellu viia. Tsitaat kuskilt raamatust, et kui me ei võta aega planeerimiseks, siis kipume tegema asju lihtsalt meeldivuse järgi ja tihti ei vii need meid soovitud sihtpunkti.
- Süvenemise plokid päevakavas. Jah, nende plokkide loomine ja nendest kinnipidamine viib alati tulemusteni soovitud eesmärgis. Näiteks – 1-2 tunni jooksul panustan ühe projekti/eesmärgi heaks. NB! Oluline on teha väikseid pause selle aja sees -kükid, tass kohvi, AGA telefon on hääletu ja sotsiaalmeediat ei ava. Seejärel sisustan ka päeva teise poole ühe plokiga teisele projektile. Uuringutega on kindlaks tehtud, et tööpäevas tööde väike varieeruvus on oluline – aju väsib, kui koguaeg tegeleme ühe teemaga.
- Püüan olla realistlik, kui palju ülesandeid oma päeva plaanin. Olen avastanud, et kui üritan liiga palju asju teha, siis põlen läbi või tunnen pettumust, et ei kontrollinud kõike oma ülesannete loendist.
- Teadlik aeg reload tegevusteks – sport, chill ja sõbrad, lugemine ja aeg iseendaga. Olen õppinud, et need tegevused on sama tähtsad panna nädalakavva kirja, kuid kõik tööd ja tegemised, sest muidu tean, et seda ei juhtu. Minu õppetund, kui selle reloadi ära jätad, siis pole võimalik olla ka efektiivne.
- PAUS – see tähendab, et peale puhkust ei tee intensiivseid pikki päevi, vaid teen väikseid pause. Mida PAUS tähendab – P – peatu, A – ahmid õhku, U – uurin ja olen uudishimulik, S – suuna tähelepanu tagasi tegevusele.
- Olen enda vastu sõbralik ja pean meeles, et need on kohustused/põhimõtted iseenda ees. Kohtlen neid leebete meeldetuletustena, mitte karmide reeglitena.
Kui tunned, et peale puhkust on raske kohe pikalt süveneda, siis võtagi väikeste ampsude kaudu. Sul on kaks võimalust peale puhkust, kas ennast kiiresti tööga ära väsitada või targalt puhates olla efektiivne ja süvenenud.
Mõtted pani kirja,
Signe Ventsel
