Vahetevahel on ena juures raskem näha head kui halba. Nende jaoks, kes ei taha jätta edevat muljet, siis võib olla ebamugav isegi mõelda oma positiivsete omaduste peale. Seepärast on paljudel inimestel raske komplimente vastu võtta. Kiitus võib panna meid põiklema ja tihti juhtub, et me ei oska sellele ilma enesekriitikata vastata.

Osavõtlik rõõm

Budismis on neljast heaolu aluses mudita  ehk rõõm või osavõtlik rõõm. See seisund tähendab, et rõõmustame teiste inimeste heade omaduste ja hea käekäigu üle. Sellise rõõmu mõistmine aitab meil paremini mõista eneseväärtustamist, sest need kaks asja on tihedalt seotud. Osavõtlik rõõm põhineb peamiselt lahkusel ja heasoovlikkusel. Kui ma muretsen sinu heaolu pärast ja soovin sulle parimat, siis tahan, et sa saavutaksid edu.
Ometigi on tavapärane, et teiste head omadused panevad meid ennast alaväärsena tundma. Et kadedus paneb meid kannatama siis, kui teised säravad, tuleb meil palju kannatada.
Mis oleks, kui muudaksime oma suhtumist radikaalselt?
See suurendaks meie rõõmu tundmise šansse nii mitu korda, kui on inimesi, kelle pärast meil on võimalus rõõmu tunda.


Jäta meelde, et kui suudame inimestena ühtekuuluvust tunnistada endale, siis suudame rõõmu tunda iga kord, kui kellegi “omadest” on põhjust midagi tähistada!

Proovi ja katseta osavõtlikku rõõmu tundmist!

Eneseväärtustamine – kuidas see alguse saab?

  • Kui rakendada teiste kannatuste suhtes headust, inimlikku ühtekuuluvust ja teadvelolekut, siis avalduvad need kaastundena.
  • Kui rakendada neid omaenese kannatuste suhtes, siis avalduvad need enesekaastundena.
  • Kui need on suunatud teiste heade omadust poole, siis avalduvad need osavõtliku rõõmuna. 
  • Kui need on suunatud meie enda heade omaduste poole, siis avalduvad need ENESEVÄÄRTUSTAMISENA.

Eneseväärtustamine ja enesehinnang

Need kaks sõna paistavad üsna sarnased – eneseväärtustamine ja enesehinnang. Jah, need hõlmavad mõlemad ju iseenda headele omadustele keskendumist. Kuid üks oluline erinevus on inimliku ühtekuuluvuse tunnistamine. Enesehinnang on seotud sageli eraldumise ja võrdlemisega – eesmärk on olla parem kui teised ja seetõttu eriline. Eneseväärtustamine seevastu põhineb ühtekuuluvusel, sarnaste nägemisel, mõistmisel, et igaühel on tugevad küljed.
Teine oluline erinevus on seotud kaldvusega määratleda end hea või halvana. Enesehinnang hõlmab enesele siltide kleepimist, mis lähtuv määratleda oma unikaalset olemust. Enesehinnag tuleneb sellest, kellele me end peame, mitte luhtsalt sellest, kes me oleme.

FAKT UURINGUST

Uurigud on toonud välja, ert inimesed, kes suudavad oma elu meeldivaid aspekte nautida, on teistest õnnelikumad ja vähem muserdatud. 

Näiteks. Ühes uuringus paluti inimestel teha nädal aega kord päevas 20 minutiline jalutuskäik. Osalejad jaotati juhulikkuse alusel kolme rühma.
Esimene rühm oli positiivse fookusega, sellel liiklmetel paluti teadlikult tähele panna võimalikult palju positiivseid asju – lilli, liblikaid, pöikest ning mõelda, mis teeb need asjad nauditavaks. 
Teine rühm oli negatiivse fookusega ning neil paluti tähele panna võimalikult palju ebameeldivaid asju – prügi, liiklusmüra, uudised ning mõelda, mis teeb need asjad nii vastumeelseks.
Kolmas kontrollrühm, kellel paluti ilma mingite juhtnüürideta lihtalt jalutada.
Need kellel paluti positiivseid kogemusi nautida, olid pärast jalutuskäiku teiste rühmadega võrreldes õnnelikumad. 

SEEGA saame rõõmsaid kogemusi märkmisväärselt intensiivistada, kui võtame endale aja lihtsalt aega märgata ja nautida rõõmuküllaseid igapäevaseid asju!

HARJUTUSED

  1. Tänulikkuse päeviku pidamine. Võta oma märkmik, kuhu kirjutad iga pöev ülesse need mõtte, mille eest oled tänulik. tänulikkuse arendamine ja selle kirja panemine on üks kindel viis õnne kasavatada. Püüa leida alati uusi asju, mille eest olla tänulik. Proovi olla üsna täpne oma määratluses, mille eest tänulik oled.
  2. Eneseväärtustamine – omadused. Võta paber ja pane kirja 10 omadust, mida sa enda juures tõesti armastad. Vaata, kas suudad neid häid omadusi tunnistada ja nautida, end nende paistel soojendada ja need tõesti omaks võtta. 
  3. Eneseväärtustamine – tegevused. Võta paber ja pane kirja 10 tegevust, mis kinnitavad, et sa tõesti väärtustad ja armastad ennast. 
  4. Nautige teadlikult hetke. Vali välja mõni jook või toit, mis sulle maisteb. Näiteks tükike šokolaadi, torti või lõik kuuma pitsat. Nüüd süües/juues seda valitut, siis proovige võimalikult palju seda nautida. Pange tähele, kuidas see maisteb? Milliseid maitsenüansse märkate? Mis tekstuur sellel on? Missugune see näeb välja? Jne. Järgmisena pange tähele, mis tunne on seda naudingut ennast kogeda? Proovige seda õnnetunnet nautida nii kaua kui võimalik ja see tunne hajuma hakkab, Siis pühendage mõni hetk sellele, et avaldada tänu ja tunnustust ühele elu suurimaist andidest- toidule ja joogile!

Kokkuvõtvalt  – eneseväärtustamine ja enesekaastunne on tegelikult ühe ja sama mündi kaks külge. Üks keskendub selllele, mis toob meile rõõmu ja teine sellelel, mis toob meile kannatusi. Üks tõstb esile meie inimlikud tugevused ja teine tunnistab meie nõrkusi. Tähtis on aga selle juures tegelikult see, et meie süda ja meel oleksid avatud. 
Eneseväärtustamine võimaldab meil täiel rinnal nautida kõike positiivset meis endis ja meie elus. Eneseväärtustamine on kingitus, mis on igaühel käeulatuses. Kõigil on nii elus kui ka iseendas asju, mis väärivad imetlemist. Headus ja ilu on kõikjal meie ümber. Ja meie sees. Ilu on omadus ja meil kõigil on selles õigus.

“Õnn ei peitu asjades endis, vaid naudingus, mida meie neist tunneme!”

– Rochefoucauld-