Tere tulemast e-kursusele “Lõpeta enese kritiseerimine”!

See e-kursus on sündinud täiesti reaalsest vajadusest. Suheldes inimestega ja aidates neil eesmärke saavutada, siis miks paljud tulemusteni ei jõua ongi just see, kuidad nad endaga räägivad. Nad on iseendaga rääkides kriitilised, ei usu endasse, on seatud endale väga kõrged ootused, mis kriitikut veel paremini toidavad ja see kõik segab hetkes olemist, märkamist ja tulemusteni jõudmist.
Kui paljud meist sellest meeletult võistluslikus ühiskonnas on tõesti enesega rahul? Enesega rahulolu – see tundub nii habras asi, iseäranis seeepärast, et enese väärtustamiseks peame tundma end erilise ja keskmisest paremana. Kõik, mis jääb sellest allapoole, tundub olevat läbikukkumine.
Soov tunda end erilisena on täiesti mõistetav. Häda ongi selles, et juba määratluse järgi on võimatu, et igaüks oleks ühteaegu keskmisest parem, ilusam, edukam. Kuidas me sellega hakkama saame? Mitte kuigi hästi. Et endast paremat pilti luua, kipume omaenda mina suuremaks puhuma ja teisi alla surua, et tunneksid end võrdluses hästi. Aga sellel strateegial on oma hind  – see takitab meil elus täit potentsiaali saavutamast.

Kuidas e-kursusel õppida?

1. Hakka järejesti kõiki peatükke läbima – loe läbi mõttearendused ja saad infot
2. Mõtle iga peatüki juures enda tegemiste ja kriitiku kontekstis ning kirjuta ülesse mõtte, mis tekivad
3. Tee läbi kõik harjutused – ja võta selleks aeg, sest need on need, mis päriselt väärtust loovad.
4. Selle e-kursuse peatükkidest, selle läbitegemisest võiks tekkida Sul justkui selline visioonileht – sinu väljakutsed, mõtted ja arengud.
5. Kui sa läbi töötad selle kursuse, siis on Sul arusaam, kui palju halba kriitilisus sinuga teeb.
6. Kui on küsimusi või midagi jääb segaseks, siis kirjuta  – signe@signeventsel.ee
7. Palun kirjuta mulle, kui oled kursuse läbi töötanud ja harjutused teinud, siis kirjuta tagasiside ja mõtted kuruse kohta – signe@signeventsel.ee
8. E-kursus on avatud 14 päeva, see on piisav aeg, et tööd teha oma kriitikuga!

Mida tähendab kriitik sinu sees?

Mis on kriitiline sisemine hääl?

Kes käseb sul olla koguaeg parem ja kõige tublim?

• FAKT. Meil kõigil on sisemine kriitiline sisehääl. 
  Madala enesehinnanguga inimestel on sisemine kriitik julgema ja lärmakam. 
• Kriitik süüdistab sind asjades, mis lähevad valesti.
• Kriitik võrdleb sind teistega – nende saavutuste ja võimetega – ning peab sind ebatäiuslikuks.
• Kriitik käsib sul olla parim ja kui sa ei ole, siis sa pole mitte keegi.
• Kriitik loeb su mõtteid ja veenab sind, et sa tüütad neid, valmistad neile vastastikust ja pettumust või jäletsust.
• Kriitik võimendab su nõrkusi, kinnitades, et “sa räägid alati lollusi” või “keerad alati suhted nässu” või “ei tee kunagu asju õigeks ajaks ära”.
• Kriitik õõnestab su eneseväärikust iga päev. 
• Kriitik suudab sind alati veenda, ükskõik kui väänatud ja väärad ta rünnakud ka poleks. 
• Kriitik on alati sinuga – hinnates, süüdistades, leides vigu. Sa ei suuda tema eest end kaitsta. 
• Kriitik tundub kontrollivat su mõistust rohkem, kui sa ise. 

“PEAKSITE” arsenal

Kriitikul on palju relvi. Neist ühed efektiivsemad on need elamise väärtused ja reeglid, millega ülesse kasvasid. Kriitik võrdleb sind sellega, milline sa olema peaksid ja annab hinnangu, et oled olemuselt küündimatu või väär. Ta nimetab sind rumalaks, kui see hinne A, mille pidid saama, libises Bks. Ta ütleb: “Abielu peaks kestma igavesti” ja peab sind pärast lahutust läbikukkujaks. Ta ütleb: “Lapsed ennekõike” ja kutsub sind isekaks, kui januned mõne vana õhtu järele.
Nii me surume ennast alla, kui me ei vasta kellegi ootustele!

KRIITIKU PÄRITOLU

Kriitik sünnib, kui su vanemad varases lapseeas sinuga sotsialiseeruvad. Kogu su lapsepõlve õpetavad vanemad, millised käitumisviisid on vastuvõetava, millised ohtlikud, millised armastusväärsed ja millised tüütud. Vanemad teevad seda, kas kiites su tegu heaks või vale käitumise eest karistasid. On võimatu suureks saada, kui sa ei koge suurt hulka karistavaid sündmusi. Kriitiku rünnakute hulk ja õelus on otseselt seotud sinu valesti tegemise tunnete tugevusega.

Miks sa kriitikut kuulad?

Saa kuulad kriitikut seepärast, et see pakub vägagi rahuldust. Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, aitab kriitik sul täita mõnda baasvajadust ja tema õelate rünnakute kuulamine võib olla jõustav. Kuidas saab nii palju valu olla jõustav? Kuidas saab enda ründamine olla vähimalgi määral rahuldust pakkuv või aidata rahuldada sinu vajadusi?

Kriitiku funktsiooni mõistmise esimene samm on arusaam, et kõigil on teatud baasvajadused. Kõik soovivad end tunda:

• turvaliselt ja hirmust vabana
• selles maailmas efektiivse ja kopmetentsena
• vanemate ja lähedaste poolt omaks võetuna
• väärtusliku ja normaalsena endamikus olukordades

Piiava enesehinnanguga inimeste strateegiad nende vajaduste täitmiseks erinevad sageli vägagi madala enesehinnanguga inimeste strateegiatest. Kui Sul on piisav enesehinnang, on sul ka teatud määral eneseusku endasse. Sa saavutad turvatunde enda jaoks hirmutavate asjadele vastuastumise või nende elimineerumuse kaudu. Sa lahendad probleeme, mitte ei muretse nende pärast ja leiad viise, kuidas panna inimesed enda peale positiivelt reageerima. Madal enesehinnang röövib enesekindluse. Sa ei tunne, et suudaksid hakkama saada ärevuse, inimestevaheliste suhete või väljakutsvuvate riskidega. Elu on valusam, sest sa ei tunne end efektiivsena ja sul on keeruline astuda vastu ärevusele, mis kaasneb muutuse tegemisega. 
Jaa, see ongi koht kus tuleb mängu kriitik! Madala enesehinnanguga inimesed toetuvad kriitikule, kes aitab neil toime tulla ärevuse, abituse, äraütelmise ja puudulikkusega. 
Paradoksaalsel kombel laseb kriitik sul end paremini tunda, kui ta samal ajal sind klohmib. Kahjuks on kriitiku toe eest makstav hind väga kõrge ja õõnestab sinu eneseväärikust vaid edasi. Sind utsitatakse siiski edasi kuulama, sest iga kord kui kriitik sõna võtab, tunned sa end veiid äreva, vähem ebakompetentse, vähem jõuetu või vähem haavatavana.

HARJUTUS

1. Kuidas te tavaliselt reageerite iseenda peale?

• Mis tüüpi asjade pärasrt sa tavaliselt end hukka mõistad ja kritiseerid – välimuse, töö, suhete, lastekasvatuse vms pärast?
• Missugust väljenduslaadi te kastutate, kui märkate mõnd eksimust või teed vea – kas oled enda vastu kriitiline või kasutad mõistvat tooni?
• Kui oled väga enesekriitiline, siis mis tunde see sisimas tekitab?
• Millised märkamised oled teinud, kui oled karmilt suhtunud? 
• Kuidas sa võiksid end tunda, kui saaksid tõepoolest end aksepteerida täpselt selliselt nagu sa oled? Kas see võimalus hirmutab sind ja annab sulle lootust või teeb seda mõlemat?
• Pane need mõtted kirja ja vaata, mis märksõnad ja mustrid välja tulevad.