Kurioosne paradoks on see, et kui ma akspeteerin end just sellisena, nagu ma olen, siis saan muutuda. – Carl Rogers –
Järgnevalt räägime enesesõbralikkuse kasuteguritest ehk endest komponentides, millele avaldavad positiivset mõju, kui olla enesega sõbralik!
Oluline on tuletada meelde, et enesekaastunne ehk enesesõbralikkus ei kaota valu ega negatiivseid kogemusi, vaid ümbritseb need lahkusega ja annab neile võimaluse ise muutuda.
1. Enesesõbralikkus kui tervendav jõud
ÜKS kõige selgemaid ja ühesemaid järeldusi on, et enese vastu kaastundlikumad inimesed kalduvad olema vähem murelikud ja depressiivsed. See seos on tugev – enesekaastunne vastutab kuni poole ulatuses selle varieeruvuse eest, mis inimeste seas depressiooni ja ärevuse osas eksisteerib.
Kas tuleb tuttav ette, et kui negatiivsed mõtted kord pähe tulevad, siis kipuvad need ikka ja jälle korduma nagu katkine plaat. See on korduv, pealetükkiv ja kontrollimatu mõttemuster, mis võib põhjustada nii depressiooni kui ka ärevust.
Ensesõbralikkus on sellise ebakindluse otsene vastand ning seetõttu aitab see muremõtete heietamise sõlme suurepäraselt lahti harutada. Kui hoiame negatiivsed mõtted ja tunded hinnangutevabas teadvuses, suudame neile tähelepanu pöörata, ilma et jääksime neisse kinni. Teadvelolek võimaldab meil näha, et negatiivsed mõtted ja tunded ei ole midagi enamat kui mõtted ja tunded – need ei ole tingimata tegelikkus.
Enesekaastunne aitab negatiivsete emotsioonide haaret lõdvendada, kuid tähtis on meeles pidada, et enesekaastunne ei lükka negatiivseid emotsioone eemale, nii et need oleksid välistatud. Kui püüda negatiivset kõrvale lükata, tuleb see ringiga tagasi. Vaimne või emotsionaalne vastuhakk valule ainult suurendab kannatusi. Alateadvus registreerib igasuguse vältimise või allasurumise katse, nii et see, mida püüame vältida, hoopis mitmekordistub.
UURINGUD näitavad, et rohkem enesele kaasa tundvad inimesed suruvad soovimatuid mõtteid ja emotsioone vähem tõenäoliselt alla kui need, kellele enesekaastunnet napib. Enesekaastunde ilu seisneb selles, et negatiivsed tundeid mitte ei asendata positiivsetega, vaid luuakse uusi positiivseid emotsioone negatiivsete omaksvõtmise kaudu. Kui tunneme endale kaasa, kogeme ühekorraga pöikesepaistet ja varju.
“Me saame kannatustest terveneda ainult nende põhjani kogemise kaudu. ” Marcel Proust
2. Mõju enesehinnangule
Enesehinnangust ja mis see siis õieti on?
Psühholoog James William ütleb, et enesehinnang tuleneb arvamustest, et saame hästi hakkama meile isiklikult tähtsate asjadega. Näiteks – ma võin mängida kabet ja olla malemängus kohutav, kuid see mõjutab minu enesehinnangut ainult siis, kui kabe ja male mängimine on minu silmis tähtsad.
Psühholoog ütleb, et saame oma enesehinnangut parandada peamiselt kahel viiisil:
ÜKS võimalus on väärtustada asju, millega me saame hästi hakkama ha vähendada nende väärtust, millega me kuigi hästi hakkama ei saa.
TEINE võimalus on enesehinnangu parandamiseks on kasvatada oma kompetentsi neid asju, mis on meie jaoks tähtsad.
Kõrge ja madala enesehinnanguga inimesed meeldivad teistele ühe palju.
Madala enesehinnanuga inimesed alahindavad suuresti seda, kui palju teised tegelikult neid väärtustavad.
Kõrge enesehinnanguga inimesed ülehindavad suuresti teiste heakskiitu.
Kokkuvõttes, kõrge enesehinnang ei ole seotud sellega, et ollakse parem inimene, vaid sellega, et lihtsalt peetakse ennast paremaks.
Kõrge enesehinnang käegakatsutav pluss – seee toob kaasa õnnetunde. Kui endale meeldite, kaldute olema rõõmsameelne, kui ei meeldi, siis kipute olema õnnetu. Kui usume, et oleme ise vahvad, siis on elu ka vahva ja kui ei usu, siis on elu vilets. Õnn on hea elu oluline tegur ning kahtlemata väärt kasvatamist.
3. Motivatsioon ja kasvamine
Peamine põhjus, miks inimesed enda vastu kaastundlikud olla ei taha, on hirm laiskuse ja minnalaskmise ees. Teate kõik ütlust “Mida armasam laps, seda kibedam vits”, mis peegeldab usku, et ainult karm karistus hoiab laiskuse eemal. See on vana piitsa ja prääniku meetod – enesekritiseerimine on piits ja hea enesehinnang on präänik.
- Me kõik teame, et positiivsed julgustavad sõnumid loovad tõhusama meeleolu tubli töö tegemiseks ja võimete parimaks ärakasutamiseks.
- Motivatsiooni uurivad teadlased on saanud ümberlükkamatuid tõendeid, et enesekindluse tase avadlub eesmärkide saavutamisele tohutut mõju. Usk oma võimetesse on otseselt seotud meie võimega oma unistusi ellu viia.
- Enesekriitika kipub kahandama usku oma võimetesse, võib see pigem kahjustada kui soodustada meie võimet anda endast parim. Pidev matterdamine ei lase meil uskuda iseendasse. Enesekriitilisus on tihti seotud depressiooniga ja see ei kannusta meid käiseid ülessee käärima ning tegutsema asuma.
- Karmid enesekriitikud saavutavad ona eesmärgid väiksema tõenäosusega just selliste enesehalvustamisstrateegiate tõttu.
Enesekaastunne, õppimine ja sisemine kasvamine
- Enesekaastundlikud inimesed on rohkem sisemisele kasvule orienteeritud kui need, kes pidevalt hurjutavad. Na teevad tõenäoliselt oma eesmärkide saavutamiseks ja elu tasakaalu seadmiseks konkreetseid plaane.
Enesekaastunne ei kahanda mingil juhul neid kõrgusi, kuhu inimene oma elusihid seab.
- Kuid enesekaastunne pehmendab inimese reaktsiooni, kui tal ei lähe nii hästi, kui ta lootis ning see aitab tegelikult pikas perspektiivis eesmärkideni jõuda. Kui pikas perspektiivis valisa õppimise ja arendemise eesmärgiks protsess ise, siis sooritus pole oluline. Õppimise eesmärk paneb inimesi pikemaks ajaks kõvemini pingutama, mis on väga oluline aspekt.
- Uuringutest tuli ka välja, et enese vastu kaastundikud üliõpilased tõlgendavad läbikukkumist pigem arenemisvõimalusena kui eneseväärikuse pihta saadudd hoobina.
PRAKTILINE HARJUTUS
- Teeme selgeks, mida me tegelikult tahame.
- Võta paber ja pliiats ning mõtle nende juhtude peale, kui kasutad motiveerimiseks enesekriitikat.
- Järgmiseks mõtle, kas leidub mõni lahkem, hoolivam viis motiveerida end vajalikku muudatust tegema. Millist sõnastus kasutaks arukas ja hooliv sõber, lapsevanem, mentor või coash, et juhtida ettevaatikult sinu tähelepanu ebatõhusale käitumisele ning julgustada sind samas tegema midagi teisiti? Milline on see kõige toetavam sõnum – pane see kirja.
- Iga kord, kui tabad end edaspidi oma soovimatu omaduse pärast hukka mõistmas, siis proovi see sisedialoog niimoodi ümber vormida, et see oleks julgustavam ja toetavam.
- NB! Pea meeles, et kui tahate tõesti end motiveerida, siis on armastus võimsam kui hirm!