Minapilt on viis, kuidas ma iseennast näen. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema “tõene”, nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt minust endast, mida ma hoian oma teadvuses.

Dr. Maxwell Maltz on kirjutanud sellel teemal ühe suurepärase raamatu “Psycho-cybernetics”. Nimelt töötas ta 1900-ndate keskel ilukirurgina ja pakkus oma teenuseid inimestele, kellel tekitas väline viga – mingi füüsiline kõrvalekalle – alaväärsustunde. See ei lubanud neil elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu. Ta opereeris paljusid inimesi, kellel oli ebatavalise välimuse tõttu kujunenud iseendast vähem väärtuslik arusaam. Paljudel inimestel, keda ta opereeris, ei olnud aga väga suuri kõrvalekaldeid, pigem oli see nende minapilt, mis suurendas proportsioone sellest, kuidas nad mõnd oma kehaosa nägid. Nad olid lihtsalt kasutanud oma kujutlusvõimet, et luua ohtlikult vale arusaam sellest, kuidas nad välja näevad.

Dr. Maxwell Maltz selgitab minapilti järgmiselt: “Minapilt kontrollib mida sa suudad ja mida sa ei suuda saavutada, mis on sinu jaoks kerge ja mis on raske, isegi seda, kuidas teised sinusse suhtuvad. Minapilt toimib nagu termostaat, mis kontrollib sinu kodust temperatuuri. Kõik sinu tegevused, tunded, käitumine, isegi võimed on alati harmoonias sinu minapildiga.” Pane tähele sõna alati. Lühiajaliselt võid sa küll käituda nagu inimene, keda sa kujutled, et sa oled, justnagu lühiajaliselt võib toatemperatuur langeda, sõltuvalt sellest kui sageli välisust avatakse ja sulgetakse, kuid pikemaajaliselt toatemperatuur taastub.

Minapilt kontrollib täpselt seda, mida ma saan ja ei saa teha. Kui ma näed end teistest alaväärsemana, nõrgemana, ebakindlamana … siis minu minapilt kindlustab selle, et selliseks ma ka jään.

Minapildil on tõepoolest tohutu jõud. Kui ma tunnen end ebakindlana, sest oman “vale” uskumust, siis minapilt tagab selle, et minu ebakindlus säilib. Minapilt hoiab minus ebakindlust ja mängib rolli eesmärkide saavutamisel.

Iga eesmärk, mille ma endale võtan, peab olema kooskõlas minu sisemise minapildiga, sest just minapilt kontrollib seda, mida ma saavutan.

Minakontseptsiooni järgi vaadeldakse 4 mina:

1. Psühholoogiline mina, s.o. meie sisemaailm, meie mõtted, emotsioonid ja nendega kaasnevad tegevused.
2. 􏰀 Sotsiaalne mina koosneb samuti mõtetest ja mõtetega kaasnevast käitumisest. Sotsiaalne mina avaldub enamasti rollilise kaäitumise kaudu. Rolle on palju: ema või isa roll, lapse roll, abikaasa roll, sõbra roll, kolleegi roll, juhi või alluva roll jne, jne.
3. 􏰀 Füüsiline mina, s.o. kogu keha ja temas toimuvad protsessid – kas ja kuidas olen rahul oma välimuse ja füüsiliste võimetega.
4. 􏰀 Ideaalmina – kes ma tahaksin olla.

Üks kõige tähtsamaid minapildi enesehinnangu kujunemise mõjutajaid on suhted teiste inimestega: eelkõige lähedussuhted. Endale autoriteetsete inimeste (nii staatuse kui ka sisulise kriteeriumi alusel) arvamus on võrdlus-punktiks endasse suhtumise loomisel ja normaliseerimisel. Suhted, mis ei dikteeri, milline inimene olema peab, vaid aitavad olla tema ise, soodustavad positiivse mina-pildi teket ja säilumist.

TÖÖLEHED

1. Minapildi-tööleht – prindi välja ja täida!

Raamatusoovitused: 

1. “Enesekaastunne” Kristin Neff

PRAKTILISED HARJUTUSED

Videokoolitusel omandatu parimaks praktikaks muutmiseks on oluline ka iseseisva töö tegemine. Olen selleks koostanud Sulle töölehed, mille täitmine aitab Sul hoida fookust ning kuuldu ka praktikasse panna. 

HARJUTUS. Mina-pilt ja selle roll

Võta paberileht ja kirjuta sinna, milline Sa oled? Pane kirja vähemalt 10 omadust.

1. ….
2. ….
3. ….  
4. jne

• Need laused või omadused, mida sealt nüüd enda kohta lugeda võid, esindavad hoiakuid, mis näitavad Sinu suhtumist endasse.
• Mina-pilt koosneb uskumustest ja tunnetest enda välimuse, tausta ja päritolu, oskuste, huvide, võimete ja teadmiste kohta. Ja võib ka öelda, et mina-pilt on otseses seoses enesehinnanguga – üks mõjutab teist ja vastupidi. Mina-pilt aitab juhtida, kontrollida ja reguleerida meie tegevusi. Oluliselt mõjutab ta kohanemist uute olukordade ja inimeste ning tegevustega. 
• Mina-pilt on tähtis suhete loomisel ja arendamisel. Inimesed kalduvad nägema teisi nii, nagu nad tajuvad/hindavad ennast. Selle aluseks võetakse näiteks tajutavate omaduste olulisus endale (Gangestad et al, 1992), või analoogsus (teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased nad on tajuja endaga).

Loe järgmisi küsimusi ja mõtiskle, kas Su mina-pilt vajab muutmist või mitte ja miks? 

1. Kas standardid ja eesmärgid, mis mulle on seatud, on sobivad?
2. Kas standardid ja eesmärgid, mis ma ise endale olen seadnud, on sobivad?
3. Kas mul on piisavalt oskusi ja võimeid, et püstitatud eesmärke ja standardeid saavutada?
4. Kas ma keskendun liigselt oma nõrkusele?
5. Kas ma küsin tagasisidet oma tugevatele ja nõrkadele külgedele?
6. Kuidas saavutavad oma eesmärke inimesed, keda ma austan ja imetlen?

HARJUTUS

Võta paber ja kirjutusvahend ja tee see harjutus “Mina käsitluse loend” läbi. See aitab sinu seest leida need sõnad, kirjeldused ja fraasid, mis sind järgmisetes valdkondades iseloomustavad:

1. Füüsiline välimus. Kirjelda oma pikkust, kaalu, nägu, naha omadusi, juukseid, riietust ja kehaosi.
2. Kuidas sa teistega käitud.  Kirjelda oma tugevusi ja nõrkusi sõprussuhetes, pere ja kolleegidega. Pane kirja ka viis, kuidas sa seltskonnas suhtled. 
3. Isiksus. Kirjelda oma häid ja halbu iseloomujooni. 
4. Kuidas inimesed sind näevad. Kirjelda tugevusi ja nõrkusi, mida näevad su sõbrad ja perekond.
5. Hakkamasaamine koolis või tööl. Kirjelda, kuidas sa saad hakkama suuremate ülesannetega koolis või tööl.
6. Hakkamasaamine igapäevaülesannetega. Kirjelduses võivad plla sellised aspektid liikumine, elukoha korrashoid, toidu valmistamine, laste eest hoolitsemine ja kõik muud viisid. 
7. Vaimne tegevus. Kirjuta siia hinnang, kui hästi sa oskad arutleda ja probleeme lahendada, kui suur on su õppimisevõime ja loovus, palju sa maailma asjadest tead, mis on sinu erialased teadmiste valdkonnad. 
8. Seksuaalsus. Pane kirja, kuidas sa end näed ja hindad seksuaalse inimesena.

Oma nõrkuste loetlemine. Järgmisena kui sa oled need kirja pannud ja loonud loendi antud valdkondades:

• hakka panema plusse iga tugevuse juurde või sulle meeldiva omaduse juurde
• pane miinus, kui pead oma omadust nõrkuseks või sooviksid seda enda juures muuta.
• seejärel võta valge paberileht ja tee kaheks
• vasakule kirjuta miinusmärgi saanud omadused ja iga sõna vahele jäta kolm rida, et sul oleks võimalik ümberkirjutada ja parandusteks piisavalt ruumi
• NB! Maailmas pole ühtegi inimest, kes ei saaks teha nimekirja asjadest, mida ta ei sooviks teha teisiti. Probleem pole mitte sellise nimekirja olemasolus, vaid viisides, kuidas sa kasutad oma nõrkusi ennasthävitavaks rünnakuteks.
• järgmise sammuna hakkad sa vasakus tulbas olevadi nõrkusi valdkondade kaupa parandama – 1. kaotad halvustava keele 2.oled täpne ja faktidel põhinve 3. kaotad üldised väited ja asendad need kindlate olukordadega, kus nõrkus ilmneb 4. lisad nii palju erandeid ja sellega seotud tugevusi, kui võimalik mõelda.
• Näiteks nii: Füüsiline välimus: algne versioon (miinused)  – kole nina ja siis muudetud versioon – proportsionaalselt liiga suur nina.
• Eesmärk, et sa ei räägiks oma välimuse ja olemusega negatiivselt, sest see kujundab sinu minapilti. 

Oma tugevuste loetlemine. Järgmine samm oma enesehindamise teel on oma tugevuste teadvustamine. Loe aeglaselt läbi oma tugevuste loetelu. Proovi mõelda veel erilistele oskustele või võimetele, mida seni pole maininud. Võta arvesse kõik kiitused, auhinnad või hinded, mida oled saanud. Ehk aitab järgnev tugevuste loetelu meenutada asju, mida enda juures väärtustad.

Iseenda otsimine kestab kogu elu!